Ühiselt inimsõbraliku elukeskkonna poolt, röövmetsanduse ja hiidtööstuste vastu!

Rainer Kuuba.

Tasutud teave

Võrumaa elanikuna erinevates riigiametites töötades olen juba aastakümneid näinud seestpoolt Eesti riiki kahjustavat regionaalpoliitikat, järeltulevate põlvede arvel aetavat metsapoliitikat ning lihtsalt maksumaksja raha meeletut raiskamist. Enam ei jõua ma seda pealt vaadata ja olen valmis poliitikuna pingutama selle nimel, et järeltulevad põlvkonnad saaksid elada inimsõbraliku elukeskkonnaga riigis.

Röövraie asemel mõistlikus mahus heaperemehelik metsamajandamine
Eestis raiutakse metsa praegu nii palju, et mõnede aastate pärast tekib jämedast väärtuslikust metsamaterjalist tõsine puudus. Seda, et näiteks riigimetsas see puudus juba käes on, näitab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) viimase aja tegevus: tehakse paljaks RMK enda loodud matkaradade ja järveäärsete puhkekohtade ümbrus, võetakse maha armastatud matka-, puhke- ja seenemetsi ning mõnes kohas minnakse isegi ristimetsa kallale.

Optimaalse 7 miljoni tihumeetri asemel raiutakse juba aastaid Eesti metsi üle 10 miljoni tihumeetri aastas. Enne kui vana ja elurikas mets väljaspool kaitsealasid päris otsa saab ning loodusrikkus ja kaitsealade sidusus on pöördumatult hävitatud, tuleb nii RMK raiumist kui ka metsafirmade tegevust kõvasti tagasi tõmmata. Samuti peab piirid seadma metsi kokku ostvate ja seaduste piiril mängides müüjaid tüssavate vahendusfirmade tegevusele, mille tagajärjel rüüstatakse metsa isegi kaitsealadel.

Raiemahtude vähendamine ei hakka pitsitama peremetsaomanikke ega takistama maaelu. Seniajani mõistlikult majandavad peremetsaomanikud, kes nagunii ei elatu üksnes metsatulust, saavad rahulikult jätkata oma senist majandamist.

Kui me riiklikult hakkame röövmetsandust piirama, jäävad alles elupaigad metsaliikidele ja meeldiv elukeskkond inimestele, metsaomanikud saavad metsamaterjali eest kõrgemat hinda ning puiduettevõtetel on kasutamiseks rohkem jämedat ja väärtuslikku metsamaterjali.

Reostavate hiidettevõtete asemel tuleb toetada tegusaid väikeettevõtteid
Värskelt väljakäidud kavatsus rajada aastas üle kolme miljoni tihumeetri puitu vajav tselluloositehas Vana Võromaa ja Setomaa piirile kujutab endast suurt ohtu mitte ainult meie elukeskkonnale, vaid ka paljudele puitu kasutavatele väikeettevõtetele. Juba praegu käib puiduturul tooraine pärast karm võitlus, konkurentsis hiidtehasega jäävad väikesed tegijad kaotajaks.

Ka Väimela suurkanala asemel on märksa mõistlikum rajada mitu väiksemat kanalat suuremale alale. Just praegu on meil Sangaste munatootja hoiatav näide: ühe salmonellaproovi tõttu tuleb korraga maha tappa kõik sealsed 200 000 kana.

Koidula raudteejaama oleks saanud ehitada palju väiksema ja samal ajal oleks saanud ala planeerida selliselt, et vajaduse korral saanuks tulevikus seda laiendada. Sajandi ehitusprojektiks nimetatud Koidula raudteesõlm seisab enamasti tühjana ja maksumaksjad maksavad sellele praegu peale.

Ka süvasadam ei toonud Saaremaale loodetud kruiisilaevu ja turiste, õigus oli kriitilistel keskkonnakaitsjatel, kes seda ette ennustasid. Nüüd pressitakse riigile vägisi Rail Balticu uut trassi, millest on juba ette teada, et see toob kavandataval kujul kaasa üksnes suured kulud ja elukeskkonna halvendamise – ka sellele hakkame kõik peale maksma, isegi siin Eesti kagunurgas. Riigi arendamisel tuleb vältida suurushulluses tehtavaid otsuseid.

See on kohapealsete inimeste asi otsustada, millistes tingimustes nad elada tahavad. Riik on ikka inimeste jaoks, mitte vastupidi. Otsused tuleb teha seal, kus need inimesi kõige rohkem puudutavad. Riik tuleb üles ehitada altpoolt kogukondlikult tasandilt ülespoole kuni riigi tasandini, mitte vastupidi.

Parim kool on kodule lähim kool
Haridusministeerium on praeguse valitsuse heakskiidul kokku seadnud plaani, mille järgi tuleks aastaks 2020 sulgeda Eestis veel sada kooli, kuigi lähiajal õpilaste arv hoopis kasvab. Väikekoolide sulgemine ja laste suurtesse kombinaatkoolidesse koondamine on täiesti vale arengusuund.

Selle asemel, et kõiki lapsi õpetada ühe programmi järgi ühesugusteks, tuleb nad, vastupidi, õpetada just erinevateks. Haridusmudel tuleb muuta selliseks, et lapsi on võimalik õpetada eelistades laste huvisid. Faktide tuupimise asemel on vaja arendada loovust ja lahenduste otsimist. Kõike seda saab paremini teha just väikestes koolides. Väikekoolide sulgemise asemel tuleb liikuma panna õpetajad, kes sõidaksid hoopis laste juurde, kasvõi koju.


Raharaiskamine ja tsentraliseerimine tuleb lõpetada
Riigieelarve raha raiskamine tuleb ära lõpetada. Riigis on väga palju kulukaid tegevusi, millest kodanikele ei ole mingit kasu. Tsentraliseerimine ja maakohtadest riigi töökohtade koondamine kulude kokkuhoiu sildi all on pahatihti kulutusi hoopis suurendanud.

Näiteks riigikinnistute haldamise andmine Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) on tähendanud kinnisvarakulutuste mitmekordistumist. Seetõttu on protesti avaldanud mitmed riigiasutused, kes eelistanuks raha paigutada hoopis töötajate, näiteks politseinike, päästjate, õpetajate ja muuseumitöötajate palkadesse, samal ajal kui kinnisvara haldamist saaks teha märksa väiksemate kulutustega.

Mööda Eestit laiali olevad riigiasutused ei saa enam ammu näiteks neile vajalikku arvutit osta lähimast arvutipoest, vaid selleks on moodustatud eraldi riigiasutused. Need korraldavad raamhankeid, mille võidavad üksikud Tallinna ettevõtted, kelle käest kõik asutused on kohustatud oma arvutid tooma. Aeganõudvat asjaajamist ja lisaametnike tööd arvestades kulub kokku võttes samaks asjaks raha rohkem, aga paljud väikepoed peavad uksed sulgema.

Seda, et riigieelarves tegelikult rahapuudust ei ole, kinnitab ka valitsuse värske „katuseraha” jagamine, mille järgi miljon eurot antakse sihtasutusele, mida veel olemaski ei ole, või näiteks 100 000 eurot Antsla kandis Boose Suurjärve supluskoha väljaehitamiseks. Olen Boose järve ääres üles kasvanud, käin seal seniajani igal suvel ja võin kinnitada, et nii suure investeeringu järele seal vajadust ei ole, kuigi kulutada saaks sinna isegi suurema summa.

Ebamõistlikult laiali loobitud miljonite eurode eest saanuks säilitada näiteks Valga haigla sünnitusosakonna ja samuti Põlva haigla oma, mis sai küll aastaks sama „katuseraha” eest armuaega, aga kardetavasti vaid seetõttu, et valimised on ukse ees.

Ühine Elurikkuse Erakonnaga – elurikka Eesti eest!
Elurikkuse Erakonna algatusrühmal on erakonna registreerimiseks aega veel mõned nädalad. Selleks on vaja liikmeteks koondada vähemalt 500 inimest, kellele Eestimaa elurikkus on südameasjaks. See on võimalik, kui inimesed meiega kaasa tulla tahavad.
Kui jagad samu põhimõtteid ja arvad, et kevadel peaks olema kodanikel võimalik anda oma hääl ka ERE kandidaatide poolt, siis liitu samuti erakonna algatusrühmaga. Infot selle kohta leiad aadressilt elurikkuseerakond.ee.

 

Autor: Rainer Kuuba, Elurikkuse Erakonna (ERE) üks eestvedajatest
Viimati muudetud: 18/10/2018 08:58:24