Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Meil on oma, Marta Raadio!

Heimar Lenk.

Tasutud teave

Nii nagu Värska mineraalvesi või setode omapärane kultuur, on ka Marta Raadio saanud Lõuna-Eesti hinnatud tunnusmärgiks. Juba veerand sajandit järjest toob ta eetrisse kohaliku rahva mõtteid ja tegemisi, uudiseid, arvamusi ning kommentaare. Fonoteek heliseva rahvapärandiga on mahukas. Tuntud sädeinimeste hääli on kogutud palju. Kohaliku raadiota ei kujuta siinkandi elu enam ettegi.
Haldusreform tegi ellu omad korrektiivid. Lõuna-Eesti vallad said suuremaks, osa külasid jäi aga keskusest eemale. Kuid eluks vajalik teave peab jõudma ka kõige kaugemasse metsatallu. Kuidas sa muidu ajaga kaasas käid. Nii hakkas üks suuremaid, üle 14 000 elanikuga Põlva vald juba suvel plaane pidama, kuidas oma rahvale vajalikku teavet paremini kätte toimetada. Interneti, kodulehe ja vallalehe kõrvale kerkis täies hiilguses esile vanameister ringhääling.
Nii nagu läänemaailmas, on ka meil raadio uuesti ärkamas. Põlva juhid kogesid, et kohalik ehk lokaalraadio võiks olla parim vahend piirkondliku teabe edastamiseks. Seda eelkõige elanike kiirel informeerimisel. Raadio jõuab kõikjale! See mängib nii köögis kui autos, traktorikabiinis või büroo töölaual. Autos ju internetti ei loe, raadiot kuulad aga täie rõõmuga. Pliidi ümber toimetades interneti kodulehekülge sirvima ei hakka, aga raadio keerad kindlasti lahti. Enne unele suikumist paned teleri ja arvuti tavaliselt kinni, kuid raadio öökapil jääb teinekord esimese unenäoni mängima.
Viimastel nädalate pühapäevadel on Põlva rahva jaoks saanud kohalikust raadiost ka ärataja. Maarja kiriku õpetaja Toomas Nigola kuulutab iga puhkepäeva hommikul kell kaheksa raadios jumalasõna. Sellele järgneb kordussaatena vallatund „Põlva ja tema inimesed”. Siis jõuavad eetrisse arvukad õnnesoovid eakaile, räägitakse Põlva kandi kultuurielust ja spordist. Kell kümme algab muusika- ja poliitikasaade, kell üksteist maameeste tund ja nii edasi. Kuulamist jätkub kogu perele.
Värske vallatund jõuab kuulajateni esimest korda neljapäeva hommikuti kell kümme. Juba on seal esinenud vallavanem Georg Pelisaar, tema asetäitjad Janika Usin ja Martti Rõigas, volikogu esimees Lennart Liba, tema asetäitja Anne Nook ja mitmed teised. Ametnikud saavad sõna vastavalt sellele, millised küsimused sel nädalal tähtsaimaks kujunevad. Nii on raadiost saanud otsene juhe rahva ja tema juhtide vahel. Sild, mis algab Marta Raadio stuudiost ja ulatub kaugemagi talu õue.
Huvi oma koduvalla saate vastu on üles näidanud ka teised vallad ja linnad. Põlva eeskuju on nakkav. Rahvas lausa naudib kodukandi probleemide valgustamist raadioeetris. Kust sa siis ikka seda ehedat uudist kodukandi kohta kiiremini teada saad, kui mitte oma lokaalraadiost.
Haldusreform pakub Lõuna-Eesti infomaastiku laienemiseks häid võimalusi. Inimene ei saa enam piirduda vaid koduvalla uudistega. Huvitavad ka naabrite tegemised. Aga naabervalla ajalehte koju ei tooda. Küll aga räägib üleaedsete tegemistest raadio.
Kuulajad ootavad raadiost nüüd ka rohkem kaubanduslikke teadaandeid, kinnisvarakuulutusi, teatrietenduste eelreklaami, teateid muudatuste kohta bussi- või rongiliikluses, reklaami uute kaupade ja toodete kohta. Seepärast tuleks kõigil tegijail endast teada. Telefonil 799 4643 või 527 6782 või internetis meelis@martafm.ee.
Arenguks ruumi kui palju. Kui Põlvas asuva Marta Raadioga ka veel Valga raadio Ruut koostööd alustaks, võiks Lõuna-Eesti raadioeetri tõeliselt särama panna.
Olgem siis varmad raadio abil Lõuna-Eestit veelgi ühtsemaks looma. Marta Raadio uksed on soovijaile lahti. Nii nagu kooperatiiv, on kohalik raadio omamoodi ühistegevuse väljendaja. Ta on koostöö tegemise koht.
Igal inimesel on siin võimalus oma arvamus välja öelda. Igal ettevõtjal on siin võimalus oma toodangut tutvustada ja reklaami teha. Igal kooliõpetajal või õpilasel on raadioeetris võimalus oma mõtteid teada anda. Igal harrastusnäitlejal on siin võimalus oma etteaste teha. Igal soovijal võimalus oma luuletus ära lugeda. Ja kui luuletust pole, siis võib tulla ja mikrofoni ees omakandi rahvale lihtsalt mõni soe sõna öelda. No näiteks, et tore, et me siin Lõuna-Eestis olemas oleme!

 

Autor: Heimar Lenk, raadiomees
Viimati muudetud: 18/10/2018 08:55:57

Lisa kommentaar