Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Külavanemata võivad jääda külade huvid vallas tagaplaanile

Küla huvide eest peaks seisma külavanem. Foto: Ülle Harju

Külaelu eestvedajad, omavalitsuste töötajad ja teised tegusad inimesed arutlesid koos Eesti külaliikumise Kodukant juhtidega üleeilsel info- ja koolituspäeval „Nutikas küla vajab nutikaid inimesi!“ külavanema tähtsustunud rolli üle.

Valdade liitumise järel on taas üles kerkinud külavanemate teema, sest suurenenud piirkonnas ei pruugi kogu vajalik teave igasse külla jõuda.
„Külavanemata on ka külade huvid vallas kajastamata,” ütles Ants Kuningas, Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Raplamaalt. Ta sõnas, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega võib omavalitsus külavanema statuudi kehtestada, kuid ei pea seda tegema.
Kuninga sõnul on külavanem ka avaliku võimu käepikendus külas ning tal on piirkonna või küla antud mandaat.
„Vald peab oma ootused külavanematele piiritlema, nii nagu ka küla selle, mida ootab vallalt,” märkis Kuningas. Oluline on see, et vald näeks külavanemas partnerit, kellega tehakse koostööd.
„Enne kui külaelanikud külavanemat valima hakkkavad, peab esimestel olema selge, et valituks osutub inimene, kes oskab probleeme märgata ja neile lahendusi otsida,” soovitas Kuningas.
Ta rõhutas ka seda, et külavanem ei pea oma taskust küla heaks tehtud kulutusi kinni maksma.
„Endises Vastseliina vallas kompenseeriti külavanemate kulutusi käsunduslepingu alusel,” ütles MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse juhatuse esimees Aado Kuhlap.
Liitunud Võru vallas olid ja on ka praegu külavanemad ainult Vastseliina piirkonnas.
„See on vabatahtlik töö, sest kui elu külas läheb korda, siis ka teed seda tööd,” ütles ligi kümme aastat Vastseliina kandis Voki piirkonna külade vanema rolli kandnud Eva Vodi.
Ta märkis, et Võru vallas toimub MTÜde esindajate ümarlaud kord kvartalis, seal võivad ka külavanemad osaleda. „Külavanema statuuti veel kinnitatud ei ole,” sõnas Vodi.
„Esmalt võiksime Antsla valla külade kontaktisikud kaardistada ja nende kontaktid avaldada, sest neist on uutele elanikele abi,” sõnas Urvaste külaaktivist Airi Hallik-Konnula.
Tema sõnul tähendab külavanema amet suuremat vastutust. „See on sisuliselt osaajaga töökoht, mille tasumiseks kogukondadel vahendeid ei ole,” ütles Hallik-Konnula.
Ta lausus, et külavanemate tasustamise üle tasuks nii riigil kui ka omavalitsustel mõelda, sest kui me tahame tugevaid kogukondi, võiks osa maksurahast laekuda küladele ja kantidele.
Tema sõnul on Antsla vallal see õnn, et suur osa MTÜde eestvedajatest on kas volikogu või mõne komisjoni liikmed.
„Praegu koostatakse paljudes omavalitsustes uut arengukava, kuhu võibolla saab veel teha ettepanekuid valla ja külade koostöö paremaks sujumiseks,” märkis Hallik-Konnula.
Info- ja koolituspäeva korraldas Eesti külaliikumine Kodukant koos Võrumaa arenduskeskusega.

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 11/10/2018 09:29:08

Lisa kommentaar