Piirkonnas, kuhu tselluloositehast rajada soovitakse, plaanib RMK suuremahulist metsaraiet. Foto: Ülle Harju

Est-For Invest kompab Kagu-Eestis maad hiidtselluloositehase rajamiseks – see uudis vallandas tehase pooldajate ja vastaste vahel tulise sõnasõja, omavalitsusjuhid võtsid seisukoha kujundamiseks mõtlemisaega.

Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli kinnitas „Aktuaalsele kaamerale” (27.9), et kohtus Setomaa, Räpina ja Võru valla juhtidega, arutamaks tselluloositehase võimaliku asukohana Kikka küla nende kolme omavalitsuse piiril. Tehase võimalik uus asukoht peab vastama tema sõnul kolmele kriteeriumile: et seal oleks võimalikult vähe inimesi, et seal oleks lähedal võimalikult palju vett ja et seal kindlasti oleks olemas raudteesõlm.
„Siin on võimalik kasutada Lämmijärve vett, et mitte kasutada ühtegi kohalikku jõge, kuna need jäävad liiga väikseks,“ ütles Polli. Esialgne ettepanek ei puuduta aga mitte niivõrd Kikka küla, kuivõrd piirkonda jäävaid Kikka metsamassiive, mida on palju ning mis enamikus kuuluvad riigile. RMK plaanib piirkonnas suuremahulist raiet, selleks on juba ehitatud ka kapitaalsed juurdepääsuteed.
Raudtee asub lähedal, Lämmijärvest peaks vesi jõudma tehasesse mööda 20–30 kilomeetri pikkust maa-alust veetoru. Rajatav tehas võtaks enda alla sada hektarit maad.

Vallajuhid ei kiirusta plaani hindama
„Uuringud tuleks ära uurida, siis saab selgeks, kas tehase saaks rajada või mitte,“ sõnas Setomaa vallavanem Raul Kudre. „Kahesaja töökohaga tehas võiks olla piirkonnale arengumootoriks. Aga näiteks Värska sanatoorium annab tööd 150 inimesele, ja kui uus tehas hakkaks mõjutama sanatooriumi käekäiku, ma küll seda ohvrit ei tooks. Samuti vajab kaalumist, kas tehas klapiks kokku maheda Setomaa ja turismipiirkonna kuvandiga. ”
„Mul endal pole praegu mitte mingisugust seisukohta, aga vallavolikogu hakkab teemat arutama ja seisukohta kujundama juba järgmisel istungil,“ ütles LõunaLehele Võru vallavanem Kalmer Puusepp. „Raske küsimus – ühelt poolt on kaalul võimalik majanduslik edu, teiselt poolt elukeskkond,” märkis Räpina vallavanem Enel Liin. Ta lisas samuti, et jätab küsimuse volikogu hinnata. Lähiajal kohtuvad volikogu liikmed tehase esindajatega ja on lubanud kohtumise tulemustest kohe ka vallarahvast teavitada.

Mida arvab rahvas?
Uudise peale, et tselluloositehasele otsitakse kohta Kagu-Eestis, loodi kärmelt sotsiaalmeediagrupp „Tselluloositehas Lõuna-Eestis”, millega on praeguseks liitunud üle 1300 inimese. Lisaks läks lahti elav, kohati tuliseks kiskuv arutelu teistes Kagu-Eesti sotsiaalmeediagruppides.
Tehase vastased põhjendasid vastuseisu looduse hävimise ja elukeskkonna halvenemisega.
„Ma soovin, et ka minu lastel ja lastelastel oleks puhast vett ja õhku ja mõni metsatukk, kus seenel käia. See tehas on Eesti jaoks liiga suur. Aga eks inimeste prioriteedid on erinevad ja saan aru, et mõne inimese jaoks on hetkel teenitav tulu olulisem kui järeltulevate põlvede tulevik,” ütles üks naine.
Viidati ka hingematvale mädamunahaisule, millest pole pääsu („Kehra paberivabrik paiskab õhku lubatust kuni kuus korda rohkem haisvat gaasi”, EPL 12.10.2016, „Soome kogemus: Äänekoski tselluloositehas ajab kohalikke haisuga hulluks”, Ärileht 28.6.2018).
Keskkonnaküsimustega süvitsi kursis olejad viitasid keskkonnaagentuuri pinnaveekogude ökoloogilise seisundi kaardile, mille järgi on Piusa jõgi ja Lämmijärv Võhandu deltas halvas seisundis. Samuti juhiti tähelepanu ka Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivile, mis kohustab parandama veekogude olukorda igas liikmesriigis (õigusteaduste doktor Michael Gallagher: „Tselluloositehase ehitamisega oleks rikutud Euroopa Liidu direktiivi. Võimaliku trahvi maksnuks riik” (PM 30.7.2018).
Tehase pooldajate leeri peamine argument oli see, et tehases saab tööd. „Kagu-Eesti vajab töökohti,” deklareeris üks ise kinnisvaraalal töötav inimene, täpsustamata, kas ta ka ise tunneb kedagi, kes praeguses tööjõukriisis sellist töökohta vajaks.
„Aga millest me siis elame, inimesed? Milline oleks siis alternatiiv, et Kagu-Eesti välja ei sureks? Millist tootmisharu te siis Kagu-Eesti jaoks vastuvõetavaks peate? Turism Kagu-Eestit ära ei toida. Juuksurid ja küünetehnikud samuti mitte. Igasugused arenduskeskused jms ei loo lisandväärtust,” oli pöördumises tunda muret ja nõutust.
„Töökohtade peale pidi palju varem mõtlema – inimesed on lahkunud siit lõunast!” märkis selle peale üks naine, jõudes taas võtmeküsimuseni: mis tooks mujale elama siirdunud inimesed oma kodukohta tagasi?

Milline omavalitsus neelab konksu alla?
Tselluloositehase eestvõtjad kompavad maad ka mujal Eestis. Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava ütles Ärilehele, et firma selgitab välja kõik omavalitsused Eestis, kes oleks nõus tehase rajamise võimalikkuse väljaselgitamiseks tehtavate uuringutega ning kuhu tehase rajamine oleks tehniliselt teostatav.
„Praeguseks oleme kohtunud kolme omavalitsusega Kagu-Eestis ning huvi on tuntud nii Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa, Jõgevamaa kui ka Valgamaa kandist,” ütles Kohava.
Ta lubas, et kui selgub tehase rajamine võimalikkus mõnes omavalitsuses, ollakse valmis osalema asukohavalla taristu arendamises ja väljaehitamises. Kohava lisas, et tehas loob ligi 900 töökohta, neist umbes 200 otsest töökohta tehases. Ülejäänud oleks kaudsed töökohad tehase väärtusahelas 700–900 inimesele, millele lisanduks tehase ümber tekkiva biotoodete klastri uute ettevõtete töökohad.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 04/10/2018 11:32:42