Marko Toots ennustab kanepikasvatusele suurt tulevikku. Foto: Ülle Harju

Riigikohus andis õiguse Kagu-Eesti talupidajale, kellelt põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) tahtis kanepikasvatamise tõttu noortaluniku toetuse tagasi küsida. Kohtuvaidlus andis uue vaatenurga noortalunike otsustusvabadusele.

„See lugu on õpetuseks nii mulle kui ka teistele väiketalunikele – kõik pisikeses kirjas tekst tuleb lõpuni läbi lugeda,” nentis Marko Toots (32), kelle ettevõte OÜ Tootsi Peenar sai 2012. aastal 40 000 eurot toetust kartulikasvatusega alustamiseks kodutalus Orava kandis Kliima külas. Täpsemalt oli tegu noortaluniku toetusega, mis on starditoetus põllumajandusettevõtluse käimatõukamiseks.
„Kui võimalust pakuti, miks mitte,” põhjendas Toots toetuse küsimist. Pärast selle saamist loobus ta aga kiirelt suuremast osast kartulitest ja külvas maha hoopis kanepiseemned. „Kui majanduslik olukord muutub, peaks ju ettevõte koos sellega muutuma, mitte pankrotti minema!” selgitas Marko Toots, kelle sõnul ei tasunud kartulikasvatus ära. „PRIA soovitas telefoni teel, et kui ei saa hakkama, laske ettevõte pankrotti, aga nagu näha, ma ei teinud seda.”
PRIA polnud aga üldse rahul, et Tootsi Peenral võrsub lubatud kartuli asemel hoopis tööstuslik kanep. PRIA süüdistas Marko Tootsi äriplaanist mitte kinnipidamises ja hakkas toetust tagasi nõudma. „Tegelik nõue koos intressidega oli üle 68 000 euro – nagu oleks tegu finantsasutuse, mitte põllumajanduse toetamiseks mõeldud ametiga,” ütles Marko Toots LõunaLehele.
PRIA arvates ei saanud äriplaani ka osaliselt täidetuks lugeda, sest toetus anti siiski kartuli kasvatamiseks vajalike masinate ostmiseks. Nüüd otsustas riigikohus, et ettevõte peab siiski tagasi maksma vaid veidi üle poole toetusest ehk 23 000 eurot. Ülejäänud 17 000 euro eest soetas firma kaks niidukit, mida praegu kanepikasvatuses kasutatakse, ja seega peab seda võtma kui algse äriplaani osalist täitmist.
Marko Tootsi esindanud advokaat, Võrust pärit Meelis Leis märkis Ärilehele antud kommentaaris, et juhtub väga harva, et PRIA vastu saavutatakse kohtus edu. „Kui nemad ikka nõuavad, on inimesed tihti käpuli ja tuleb maksta täie rauaga,“ rääkis Leis. „Enne kui täies mahus midagi tagasi nõuda, peavad nad aga veenduma ja süvitsi minema, kas äriplaani on täidetud või mitte."

PRIA: kohtuotsus on tasakaalus
„Kohtuasja sisuks ei olnud mitte küsimus kartuli või kanepi kasvatamisest, vaid see, kas toetuse saamiseks sätestatud nõuete täidetuks lugemisel tuleb võtta arvesse ainult esitatud äriplaan või on võimalik arvesse võtta ka toetusmeetme eesmärke üldisemalt,” kommenteeris kohtuasja LõunaLehele PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal, kelle hinnangul on riigikohtu lahend tasakaalus.
„Üks põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saajale sätestatud käibemahu tingimus on olnud OÜ Tootsi Peenar puhul täidetud sõltumata sellest, et käive ise on tekkinud taotluse esitamise ajal otseselt äriplaanis planeerimata tegevuse eest,” selgitas Hämmal.
Ta jätkas: „Konkreetsel juhul puudus ka otsene keeld äriplaani muuta. Samas mängib selle toetusmeetme puhul olulist rolli hindamiskomisjon, kes äriplaani hindamise järel annab või ei anna ligipääsu toetusele. Seega tuleb äriplaani muutmiseks edaspidigi küsida nõusolekut just PRIA-lt, sest võib tekkida vajadus saada arvamust ka hindamiskomisjonilt, kas taotlus oleks muudetud kujul ka esialgu heakskiidu saanud? Teisest küljest on OÜ Tootsi Peenar kaebus jäetud osaliselt rahuldamata eelkõige põhjusel, et taotlemisel esitatud äriplaanis, sh kavandatud investeeringutes, muudatuste tegemiseks ei küsitud PRIA eelnevat nõusolekut. Lihtsalt öeldes poleks kõnealust kaasust ehk tekkinudki, kui toetuse saaja oleks oma kohustuste täitmisel olnud algusest peale hoolikas.”

Probleem tekkis tähelepanematusest
Marko Toots möönis, et PRIA-l oli õigus pahandada: „Ma lihtsalt ei teadnud seda (et äriplaani ei tohi ilma PRIA nõusolekuta muuta – ÜH)! Sain aru, et noortaluniku toetuse eesmärk on eelkõige toetada noorte ettevõtjate põllumajandusega alustamist ja selle arendamist. Toetuspabereid vormistas inimene, kes sai selle eest tasu. Mul endal oli kooli lõpetamine ja väikesed lapsed, pidasin neid asju tähtsamaks. Kui oleksin dokumendid põhjalikult läbi lugenud, oleksin kindlasti PRIAt teavitanud, siis ei oleks pidanud praegu maksma PRIA-le 23 000 eurot pluss 4000–5000 eurot kohtukulusid.”

Ettevõte sai kuulsaks omapärase apsu tagajärjel
OÜ Tootsi Peenar sai 2013. aastal Äripäevalt kõige kiiremini kasvanud Eesti põllumajandusettevõtte tiitli – käive kasvas 33 korda. „Seal olid kõik asjad ühte patta pandud, majandusaasta aruannet uurimata,” viskas Toots käega toonase „pommuudise” peale. „Kuna tahtsin investeerida põllumajandusse, siis müüsin tol aastal metsa, pluss viljavahendus ja sellest see suur summa (1,98 miljonit eurot) tuligi.”
Talu reaalne põllumajanduslike tegemiste käive jääb aastas mõnekümne tuhande euro kanti. Kogu teenitud raha läheb Tootsi sõnul arendusse.

Nipp nipi peal ...
Kui varem kasvatas Marko Toots kanepit kümmekonnal hektaril, siis tänavu kevadel ei külvanud ta maha ühtegi kanepiseemet. Mis siis talu 16 hektaril põllumaal kasvas? „Hein – ja jällegi oli õige otsus,” hindas Marko Toots, viidates tänavusele heinakriisile. Hein on juba veisekasvatajast naabrile sõnniku eest maha äritud – põlluväetis on olemas ja kevadel saab soovi korral taas kanepi maha külvata. Sertifitseeritud maheseemne kilohind on aga päris krõbe – kümme eurot.
Kuigi enda põldudelt ei tulnud tänavu kanepiseemet grammigi, väitis Toots, et OÜ Tootsi Peenar tegeles edukalt kanepiõli ja -jahu ekspordiga. „Kuna terve eelmise aasta tegelesin tootmise loomisega, oli lihtsam osta puhastatud ja kuivatatud kanep teiste kasvatajate käest,” selgitas ta. „Türi kandis tegutsev OÜ Raismikuoja pressis õli ära.”
Kuidas siis tootmise loomine läinud on? Toots ütles, et õli proovipartiid on saadetud välismaale. „On omad süsteemid ja kontrollid, kes peavad õli kvaliteeti hindama. Hiinast ja Jaapanist öeldi, et kaks aastat võib minna. Nii me siis ootame nüüd. Aasta saab täis ...” rääkis ta ja lubas endale õlipressi ära osta siis, kui esimene suurtellimus tuleb. „Seekord investori abiga, sest Piiriveere Liider pole pidanud võimalikuks toetada.” Tootmishooned on Tootsi kinnitusel juba püsti.
„Meeskond teeb tööd kanepikiu eraldamiseks ja töötlemiseks, kui see tegevusala ka veel juurde saab, siis ületab kanep kasumlikkuselt igal juhul igat teist kultuuri!” rääkis Marko Toots veendunult.
„Ehitus, kanepibetoon – sellest ehitatakse üle maailma terveid külasid! Pluss see, et riiet ja paberit saab teha! Siis oleks kriips peal ka igasugustel tselluloositehastel.”
Marko Toots väljendas lootust, et Eesti kanepikasvatajad panevad rahad kokku ja soetavad kamba peale kahe heedriga kanepikoristuskombaini – eraldi seemnete ja kiu kättesaamiseks. „Kombain teeb kaks operatsiooni ühel ajal ja on samas hinnaklassis tavaliste kombainidega ehk maksab 140 000 euro ringis,” seletas ta.
„Kanep – see on tulevik, Eesti Nokia!” jutlustas Toots, kelle sõnul Eestis praegu taastatakse vahepeal unustatud kanepikasvatusteadmisi.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 04/10/2018 11:08:33