Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagunurga mahetalude pingerida veab Võrumaa

Viissada hektarit mahedalt haritavat maad väetab Ivar Rosenberg sisseküntava ristikuga, ristikupõllul lammaste karjatamine vähendab umbrohustumist ja loomad väetavad põldu. Foto: Ülle Harju

Põllumajandusameti andmetel oli mullu kagunurgas kolmest maakonnast kõige rohkem mahepõllumajandusettevõtteid Võrumaal, koguni 230, kolmes maakonnas kokku oli neid 436.

Võru- ja Setumaa piiril asuv Põlgaste talu alustas mahetootmist 2011. aastal 20 hektariga. Praegu kasvatatakse talu 650 hektaril mahedalt otra, kaera, rukist, hernest, tatart ja ristikut. Peremees Janek Eerik ütles, et viie kultuuri all on pea võrdselt pinda, herne all on pisut enam, ligi 150 hektarit.
„Mahetootmine kahjustab palju vähem meie väga mitmekesist mullastikku ning putukate ja lindude kooslust,” nimetas peremees ühe mahepõllundusega alustamise põhjuse. Ta lisas, et pere tahtis tõestada, et mahetootmist on võimalik hästi teha.
Eerik tunnistas, et tal on küll mehaanilise umbrohutõrjega rohkem tööd, kui seda on tavatootjal, sest ei või umbrohu kontrolli alla saamiseks keemilisi preparaate kasutada.
„Umbrohustumise vältimiseks kasvatame vahekultuure, kasutame erinevaid mullaharimise võtteid ja järgime külvikorda,” selgitas ta.
Eeriku sõnul saab ta mahetootjana saagi eest küll paremat hinda, kuid teisalt on tal ka kulud suuremad ning aega kulub mehaanilisele umbrohutõrjele rohkem.
„Seeme peab olema töötlemata ja sertifitseeritud,” lisas Janek Eerik, kes mahetootmisega tegelemist ei kahetse, sest peab seda jätkusuutlikuks ja loodust säästvaks.
Sõmerpalu kandis Sulbis kümme aastat tegutsenud osaühing Tõusev Koit kasvatab teravilja, maheveiseid ja mahelambaid.
Osaühingu juht Ivar Rosenberg ütles, et nad läksid mahetootmisele üle järk-järgult. Viljakasvatusega alustati juba 2003. aastal ning praegu on mahedalt haritavat maad ligi 500 hektarit. Aasta pärast osaühingu moodustamist lisandus lamba- ja veisekasvatus. Lambaid on 300 ja veiseid vasikatega ligi 40.
Mahetootjaks hakati kahel põhjusel. „Majandusliku kaalutluse kõrval oli teine põhjus, et meie maad ei ole boniteedilt kõige viljakamad ja viljakuse suurendamiseks peab esmalt mullaga tegelema,” rääkis Rosenberg.
Ta täpsustas, et peab õiget viljavaheldust rakendama, kõik tööd künnist külvini tuleb läbimõeldult ja kvaliteetselt ning optimaalsel ajal teha. „Mulla viljakuse suurendamiseks kasvatame haljasväetiseks ristikut, mille künname sisse,” selgitas Rosenberg. Ta lisas, et ristikupõllul karjatatakse ka loomi. Karjatamine vähendab umbrohustumist ja loomad väetavad põldu.
Mahetootja ei tohi keemiat kasutada ja nii peavad nad umbrohu kontrolli all hoidmiseks peale viljakoristust kõrre koorima, siis kündma ja kevaditi viljapõlde äestama.
Haigete loomade ravimiseks võib kõiki ravimeid kasutada, kuid loomaarst peab looma enne vaatama.
Rosenbergi sõnul ei ole looma mahedana müües erilist boonust, küll on maheteravilja hind parem kui tavalisel viisil kasvatatul.
„Nii looma kui vilja müümisel sõltub kõik toodangu kvaliteedist ning kvaliteetset kaupa on alati lihtsam müüa,” märkis Rosenberg.

Mahetooted Võrumaalt ka Tartusse

Võrumaa talupidajate liidu tegevjuhi Marika Parve sõnul pakuvad mahetalud võimalust maakonna kohati pisikestel põllulappidel toota ka väiksemas mahus.
„Mahetalud saavad väiksemate kuludega põlde harida ja loomi pidada,” sõnas ta.
Kõrgemäe talu Lasva kandis on mahetalu 2005. aastast. „Kuna meie ei tohi väetisi osta, on talu kulutused väiksemad,” ütles perenaine Klarika Hirv.
Teisalt, ka piimatoodang lehma kohta on Kõrgemäel aastas väiksem kui tavataludes. „Meie saame aastas kaheksa tonni piima lehma kohta, tavatalus võib see 12 tonnini küündida,” rääkis Hirv.
Kui tavatalud ja põllumajandusfirmad teevad suuri kulutusi loomadele söötade ostmiseks, et piimatoodang oleks suur, siis mahetaludel neid kulutusi ei ole.
Paraku ei maksa tööstused mahepiima eest sentigi enam.
Kõrgemäel valmistatakse kuut sorti juustu, kuid perenaise sõnul need päris mahedad juustud ei ole, sest kõik lisandid ei ole mahedad. „Mahedat Kreeka pähklit meil juustus ei ole ja kui ka saaksime seda osta, läheks juustukilo nii kalliks, et seda jõuavad vähesed osta,” tõi ta näite.
Hirv ütles, et pere ei ole kunagi valitud teed kahetsenud, sest nad ei pea üleliigseid kulutusi tegema.
Lõuna-Eesti toiduvõrgustikuga Kõrgemäe talu liitunud ei ole, juustu müüvad nad laatadel ja kodust.
Parve sõnul ei ole mahetoodangut tööstusele müües suurt vahet, küll on aga vahe mahetooteid ostes. Ta soovitab mahetoodangu eelistajatel tootjatega kontakti võtta.
Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku müügijuht Kaja Kesküla ütles, et Võrumaalt on tõesti enam mahetoodangut ning Põlva- ja Valgamaa mahetootjad ei ole toiduvõrgustikule suurt pakkunud.
Võrumaalt pakutakse hooajalist kaupa, nagu värsked marjad ja puuviljad.
„Aasta ringi pakutakse köögivilja ja Urvastes valmistatud kama,” märkis Kesküla. Tema sõnul viiakse Võrumaa mahetoodang Tartus asuvasse lattu.
Põllumajandusameti nõuniku Annika Kubja sõnutsi on Valga-, Võru- ja Põlvamaa mahetaludest ülekaalus taimekasvatusega tegelejad.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 04/10/2018 11:00:34

Lisa kommentaar