Selles kohas käib vaidlus piiri kulgemise üle juba 28 aastat. Foto: Ülle Harju

Aastakümneid kestnud maatüli Võrumaal saab peatselt lahenduse: pärijale tagastatakse vanaisa talu ilma maatükita, millele naabrimees on hoone peale ehitanud, või ta jääb maast hoopis ilma. Kas lahendus on õiglane?

Sõites külavaheteed mööda Võru vallas Madala külas asuvale Tuulemäele, avaneb pilgule korras vanaaegne elumaja kõrvalhoonete ja kasvuhoonega. Kõrval asub räämas lagunenud telliskivihoone, mille kolhoos aastate eest oma töölistele ehitas.
Korras elamise omanik soovib juba aastakümneid ostueesõigusega erastada hoonete ümber ka maad. Tema naaber on sama kaua taotlenud tagasi nõukogude võimu poolt ära võetud talu, mille hooned on aga hävinud. Kuigi Eesti vabariigi esimesest ajast pärit kaardil on naabertalude vahel väga lihtne piir – sirglõik –, on piirivaidlus ometi kestnud juba 28 aastat. Selle käigus on naabrid korduvalt kohut käinud, samuti on korduvalt olnud kohtu alla endine Lasva vald. Miks?

Võõrvõim lõi elu uppi
Lasva kandi mehe Rudolf Puusepa (1892–1962) vanemad ostsid 90 hektarit suure talu Vastseliina mõisnikult Gotthard von Liphartilt, hiljem jagati talu kahe venna vahel. Rudolfile sai Madala 60 talu (41,45 ha). 1940. aastal võttis nõukogude okupatsioonivõim talu peremehe käest ära. Talu elumaja põles segastel asjaoludel maha.
Nõukogude ajal kuulus kogu maa riigile. Inimesed said osta-müüa vaid elumaju koos tillukese õuemaaga. 1958. aastal tuli Madala külla elama Setomaalt pärit Paul Hõimla, ta ostis Puuseppade naabertalu maja koos lauda ja aidaga. Ümbruskonna maadel toimetas kolhoos: ehitas põlenud talumaja lähedusse nelja korteriga silikaatelamu. Hõimlad hakkasid kasutama endise Madala 60 talu maal asuvat lauta, Paul Hõimla ehitas selle juurde küüni ja talumaale 1981. aastal ka sauna.
Üle 30 aasta endise Madala 60 talu maadel toimetanud Hõimla perekond hakkas osa sellest pidama enda territooriumiks. „Perekond Hõimlad pole kunagi teadnud endiste talude piire, sest siis oli kõik NSV Liidu osa,” selgitas Pauli poeg Mati Hõimla (60).

Tüli hoonete ümber
Probleem tekkis laulva revolutsiooni ajal, kui hakati rääkima õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest endistele omanikele või nende järeltulijatele. Rudolf Puusepa talu tagasisaamiseks esitas tema tütar Leili Bander taotluse 1990. aastal. Naabrid ei tahtnud aga loobuda maast ja hoonetest, mida olid aastakümneid kasutanud. Kui Hõimla ehitatud küün ja saun olnuks seaduslikud, siis oleks perel olnud õigus nende all ja ümber maad saada. Paraku vastavaid dokumente pole. „Vene ajal ei nõutud ehitise luba,” põhjendas Mati Hõimla.
Kuigi 1993. aastal jõustunud asjaõigusseaduse järgi pole ebaseaduslik ehitis maa tagastamisel takistuseks, asus Lasva vald Hõimlaid toetama. Leili Bander andis lõpuks järele ja lubas sauna koos selle aluse maaga Hõimlatele. Kui maamõõtja oli sauna tagastatava talu maast välja lõiganud, hakkas aga Mati Hõimla hooga ehitama saunale juurdeehitist (aiamaja), pildus minema maamõõtja pandud piiripostid ja vana piirikivi ning laiendas oma aiamaad üle piiri.
Selle peale lõi tüli lõkkele ja 1994. aasta mais kaebas Leili Bander maade tagastamisega tegelenud Võru maavalitsusele, et Hõimla ehitab ebaseaduslikult tema maa peale. Maavalitsuse ametnikud sõitsid kohale ja panid Hõimla ehituse seisma.

Võru Raadio salvestis toob osa tõest välja
12. mail said naabripered, maa- ja vallavalitsuse esindajad ning maamõõtja Hõimla sauna juures kokku, et maa üle vaadata ja piirid paika saada. Kuna tüli oli paisunud suureks, saabus kohale ka toonase Võru Raadio korrespondent Taive Pedras, kes vaidluse linti võttis.
Lindistusel tunnistas Mati Hõimla, et tal pole ehitusluba ei sauna ega ka selle külge aiamaja ehitamiseks. Samuti tunnistasid kõik sõna võtnud asjaosalised vana talupiiri, vaidlus käis selle ümber, kuivõrd võiks seda Hõimlate kasuks muuta. „35 aastat är siin elänu, olõ-õi ütski kurat maad nõudnu, siis nüüd nakatas maad nõudma!” pahandas salvestisel Paul Hõimla.

Šokeeriv üllatus
Leili Bander nõudis aga maad tagasi ja maamõõtja mõõtiski Madala 60 talu maa välja. Mis vahepeal juhtus, selle kohta on vastuolulised andmed, sest kaht peaosalist pole enam meie seas: 1994. aasta sügisel suri Paul Hõimla ja järgmise aasta veebruaris Leili Bander.
„Kui mina läksin valda dokumente ajama, öeldi vallast, et maa erastamise korraldust ei ole tehtud,” rääkis Leili tütar ja pärija, ametilt õpetaja Ara Bander (62). Teda hämmastas valla maaspetsialisti Krista Lepa allkirjaga selgitus: „Seda ei saanud Leili Banderile tema eluajal teha, sest pärast (!) tema surma oli loodud hooneregistri koondakt, mille alusel tehti Olga Hõimlale (Pauli abikaasa – ÜH) pärand.” Nimelt olid pärast Leili Banderi surma hooneregistrisse kantud tagastataval maal asuvad hooned, sealhulgas laut-küün ja loata ehitatud saun-aiamaja, Hõimla nimele.
Praegu Võru vallas maaspetsialistina töötav Krista Lepp ütles LõunaLehele, et Madala 60 talu maal asuva laut-küüni tunnistas Hõimla omaks kohus tunnistajate ütluste alusel. „Laut oli sinna toodud pärast kolhoosimaja ehitamist selle elanike tarbeks, Hõimla ostis selle ühe elaniku käest, aga ostu-müügi dokumendid jäid vormistamata,” selgitas Lepp.
Maa tagastamine jäi toppama, küll jõudis tüli kohtusse. Ara Banderi jutu järgi lammutas tema isa 1997. aastal ära Hõimla omaks tunnistatud laut-küüni. „Kokku oli kukkumas,” põhjendas lammutamisvajadust Ara Bander, kes oli enda sõnul veendunud, et hoone oli hoopis vanaisa talu oma. Ara Banderi vastu algatati kriminaalasi, hoone lammutamise eest nõudsid Hõimlad kahjutasu. Võru maakohus mõistiski Banderi süüdi, kuid kahjutasu otsustas ringkonnakohus mitte välja nõuda.

Soss-maamõõdubüroo „kaotas” vaidlusaluse hoone kaardilt
Suurema osa vanast talumaast sai Ara Bander lõpuks tagasi, siiani on aga õhus 8,04 ha maad Hõimla elamise kõrval, kus asuvad ka tülialused hooned. Vald pakkus mitu korda, kust võiks piir joosta, kuna aga neil ettepanekutel polnud seaduslikku alust ja Bander polnud nendega nõus, siis ei kiitnud maavalitsus maa erastamis- ja tagastamistoiminguid heaks.
„2012. aastal tegi vald ettepaneku nihutada piir veel sügavamalt minu maa sisse, saun-aiamaja, millele oli Lasva vald kasutusloa 1997. aastal andnud ja 1998. aastal tühistanud, polnud aga kaardile üldse märgitud,” rääkis Ara Bander. Valla ettepaneku aluseks olnud maamõõdistuse tegi OÜ Avek Maa, mille litsentsi tühistas maa-amet ebaprofessionaalsuse tõttu 29. veebruaril 2016.
Hoolimata sellest, et maavalitsus käskis vigase kaardiga ettepaneku tühistada, alustas vald maa erastamist Hõimlatele. Ara Bander andis 2013. aastal Lasva valla kohtusse, nõudes Mati Hõimla kasuks tehtud ebaseadusliku korralduse tühistamist ja maa tagastamist.
Kohus otsustas küll, et Bander peab saama tagasi rohkem maad, kui pakkus vald (sh hindas ebaseaduslikuks ehitiseks Hõimla ehitatud kaevu), aga ütles: „Hõimla saun-aiamaja ei asu Banderitele tagastataval maal, vaid selle piiri ääres.” Kohus tugines seda väites sellelesamale puudulikule kaardile, millelt oli puudu saun-aiamaja, kujutatud oli vaid selle kõrval asuvat kuur-küüni. Kohus uskus, et kuur-küün ongi just vaidlusalune saun-aiamaja. Kohtu eksimus on hästi näha nii maa-ameti kaardilt kui ka kohapeal ringi vaadates (vt foto), kuid kohtusaaga lõppes sellega, et riigikohus ei võtnud asja menetlusse.
Miks Lasva vald saatis kohtusse vigase kaardi, selle kohta ei õnnestunud LõunaLehel endiste Lasva vallaametnike käest selgitust saada. Krista Lepp ütles, et temalegi tundub asi kummaline, aga kuna ta toona ise vallas tööl polnud, siis ei osanud ta põhjust nimetada.
2015. aastal tegi vald uue piiride kulgemise ettepaneku, lähtudes nüüd juba kohtuotsusest. „Nad ütlesid: kohus ütles, et saun-aiamaja ei asu tagastataval maal – järelikult tuleb piiri nihutada!” kaebas Bander. Ta keeldus piiriprotokollile alla kirjutamast.
Kohtu abil ja uue, Võru vallavalitsuse taotlusel saavutas Ara Bander maa tagastamise algatamise tähtaja edasilükkamise 1. oktoobrini 2018, lootes „vigade parandusele”.
Maa-amet kinnitas LõunaLehele, et kuigi kaart oli vigane, ei saa sellest tuleneva kohtu eksimusega enam midagi ette võtta. „Kohtus leidis tuvastamist, et endise „Madala 60“ talumaal ei asu kolmandale isikule Mati Hõimlale kuuluvat saun-ajamaja,” vastas maa-amet. „Otsus tehtud, Riigikohtuni läbi käidud, jõustunud. Kohtuotsusega kindlaks määratud asjaolusid maa-amet ümber hinnata ei saa. Õigust mõistab kohus.”

Vallal on talunikust kahju?
Võru vald on teinud oma piiriettepaneku, mis erineb küllalt märgatavalt kohtuotsuse juures oleval kaardil kujutatust. Banderi kahjuks. Võru valla jurist Kaja Kiilo üritas selgitada: „Piiriettepaneku aluseks on kohtulahend, millega kohus on tuvastanud, et saun-aiamaja ei asu tagastataval talumaal, vaid tagastatava talumaa piiri läheduses. Saun-aiamaja juurde on mõõdetud hoone räästast kaks meetrit maad hoone haldamiseks. Tegu on aastaid kestnud keerulise vaidlusega, kus pooled kahjuks kokkuleppele jõudnud ei ole. Talumaa tagastamise lõpule viimine ongi takerdunud sellesama saun-aiamaja taha. Saun-aiamaja omanik on pakkunud Ara Banderile vastutasuks asendusmaad, kuid Ara Bander on sellest kategooriliselt keeldunud.”
Vallavanem Kalmer Puusepp lisas: „Me ei saa piiri tõmmata nii, nagu kohtuotsuses – siis läheks piir läbi hoone ju! Kui paneme juurde räästamaa, siis saamegi sellise piiri! Ma ei tunne, et oleksime inimesele liiga teinud. Küsisin Banderi käest: kui teil oleksid need hooned ja tuldaks ütlema, et võtame need teie käest ära – ei ole ju meeldiv olukord!”
„Käisime ise kohapeal vaatamas: taluhoovis kõndis ringi 80–90aastane, tema on seal eluaeg elanud (talus elab Olga Hõimla – ÜH),” märkis vallavanem. „Minu meelest on kohus inimlikkust arvestades teinud õige otsuse. Hooned ikka on selle majapidamise hooned ja on mõistlik, et jäävad selle majapidamise juurde.”
„Kogu see jama on võtnud tervise!” kaebas LõunaLehele Mati Hõimla. „Et hakata talu pidama, pidin ehitama endale elamise teise kohta, koos lõhutud hoonetega on kahju vähemalt 300 000 eurot pluss tervis! On kindlaks tehtud maamõõdubüroode kaudu, et Bander saab oma maa tagasi omas ulatuses, kuigi Eesti riik peaks nõudma endiste (EV 1918–1940aegsete – ÜH) võlgnike käest raha tagasi, mis jäi riigile maksmata.”
Mõne päeva pärast kukub kell: Krista Lepp märkis, et kui Ara Bander selleks ajaks maatoimikut valda ei vii, pole tal enam lootust maad tagasi saada – see jääks riigile ja seda saaks hiljem riigi käest osta naaber ehk Hõimlad.
Eile saatis aga maa-amet 1. juulist jõustunud seadusemuudatuste põhjal täiesti uue lahendusvariandi: „Kui maamõõtja on isiku piiride kättenäitamisele kutsunud ja kui isik ei tule kohale või tuleb kohale ja alla ei kirjuta, siis maakatastri seaduse § 17 lõigete 6 ja 7 kohaselt loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus isikule teatavaks tehtuks. Ilmselt võib sellisel juhul kohalik omavalitsus maa tagastada ka ilma õigustatud isiku allkirjata.”
"See on täiesti uus info, otsuse tegemine nõuab eelnevat toimikuga tutvumist ja analüüsi," vastas vallavalitsuse nimel Kaja Kiilo.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/09/2018 11:00:05