Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Eakaid abistavate vabatahtlike leidmiseks on aega vaid kuu

Vabatahtlike tegevusvaldkonna juht Eha Paas (vasakul) koos Võrumaa koordinaatori Laura-Elisa Kägraga. Foto: Mari-Anne Leht

Üleeile tutvustati nii Võrumaa omavalitsuste sotsiaaltöötajatele kui ka hoolekandeasutuste esindajatele vabatahtlike kaasamist hoolekandesüsteemi, plaani järgi peab oktoobri lõpuks koos olema 30 vabatahtlikku.

Tulevast kuust peab vabatahtlike rakendamise Võrumaa koordinaator Laura-Elisa Kägra hakkama vabatahtlikke värbama. Oktoobri viimastel päevadel korraldatakse leitud vabatahtlikele kahepäevane koolitus, et nad juba novembrist saaksid inimesi aidata.
Koordinaatorit toetavad endises Sõmerpalu vallas tegutseva MTÜ Maana liikmed, kes aitavad vabatahtlikke leida. Juba üleeile toimunud seminaril edastasid Maana naised mitu tulevase vabatahtliku nime.
Koordinaatori üks töid on ka vabatahtlikuks soovijaga vestlemine ja tema tausta kontrollimine.
Vabatahtlik on inimene, kes soovib kellegi või millegi heaks midagi teha, kuid ta ei saa selle töö eest palka. Arenenud riikides on palju vabatahtlikke ja nad on riigi loomulik osa.
„Eestis algas vabatahtlike rakendamise koostöömudeli katsetamine hoolekandesüsteemis ning üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine käesoleva aasta teisel poolel,” ütles Eha Paas, vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Lõuna-Eestis ja Pärnumaal.
Ta lisas, et projektiga loodetakse kahe aasta jooksul leida Harju- ja Virumaalt ning Lõuna-Eestist ja Pärnumaalt kokku 400 vabatahtlikku, kellest vähemalt sada on Lõuna-Eestist ja Pärnumaalt. Viimases loodetakse kokku toetada kuni 500 inimest. Projekti käigus selgub ka, kui palju on piirkonnas abivajajaid.

Mida oodatakse vabatahtlikult

Paas ütles, et vabatahtlik ei ole ei hooldaja ega sotsiaaltöötaja ning ta ei pea ka abivajaja juures midagi ära tegema, küll aga võib ta viimase tegemisi toetada.
„Vabatahtlikud pakuvad seltsi seda vajavale inimesele, kellega koos arutletakse ning kellele vabatahtlik võib soovi korral midagi ette lugeda,” rääkis Paas. Ta lisas, et koos võidakse teha harjutusi tervise tugevdamiseks. Vabatahtlik saab eakat kalmistul, kontserdil või kaupluses käigul saata või lihtsalt temaga koos jalutada.
„Vabatahtlik saab toetada abivajajat neis lihtsamates kodutöödes, mida viimane üksi ei saa teha, nagu poest naasmisel kanda tema toidukotti,” tõi Paas näite.
Ta lisas, et vabatahtlikud võivad abivajaja juures olles teda veidi aidata lihtsamates tegevustes, nagu kodu koristamine või puude riita ladumine. Nad saavad toeks olla nii vaimset kui ka emotsionaalset rahuldust pakkuvates tegevustes. Selleks võib olla nii tema huvitava elukäigu kui ka elus kogetud tarkuste ülesmärkimine.
Vabatahtlikuks võivad olla 55–65aastased elujõulisemad naised, samuti suhtlemist õppivad üliõpilased ja gümnasistid. Viimased tegutsevad küll vaid hoolekandeasutustes raamatute või ajalehtede ettelugejana.
Omavalitsuste õlule jääb abivajajate väljaselgitamine.

Toetust vajavad üksi elavad eakad

„Üksi elavad eakad tunnevad suurimat puudust inimesest, kes neid ära kuulaks,” ütles tosin aastat sotsiaalvaldkonnas tegutsenud Reet Käär, MTÜ Maana juhatuse liige. Ta lisas, et kui sugulased saavad harva tulla, on hea, kui eakas teab, et keegi tuleb tihedamini ja viimasel on eaka jaoks aega.
Paasi sõnul on selles hankes abivajavad 65aastased ja vanemad ning 18–64aastased erivajadustega inimesed, kuid ka hoolekandeasutustes on neid, kes ootavad jutukaaslast või ettelugejat.
„See on ju mõtteviisi küsimus, kuidas vabatahtlike tegevus sotsiaalteenuste ja kogukondadega sobitada,” ütles Kaja Solom, Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskuse juhatuse liige. Ta lisas, et selles projektis korraldatakse ametlikult vabatahtlike tegevust, kuid kogukonna liikmed on meil ajast aega üksteist toetanud.
Mõistagi kerkis esimesel kokkusaamisel küsimusi, millele oodatakse vastust. Üks selgust ootav küsimus on, kuidas vormistada hea tahte kokkulepe abivajaja ja vabatahtliku vahel. Teine oluline küsimus on, kuidas vabatahtlike tööd hoolekandeasutuses organiseerida, sest seal on üks ühele abistamist keerulisem korraldada.
Eha Paas loodab üleeile Võrus ja eile Pärnus esile tulnud küsimustele saada vastused kohtumisel sotsiaalministeeriumi ametnikega 1. oktoobril.
Kaheaastast projekti rahastab sotsiaalministeerium Euroopa Liidu sotsiaalfondist.

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 27/09/2018 09:32:56

Lisa kommentaar