Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Euroraha toel on Kagu-Eesti jõudsalt edasi liikunud

Navi seltsimajas peetud teabepäeval selgus, et aastate jooksul on Kagu-Eestisse investeeritud üle 600 miljoni euro Euroopa Liidu toetusraha. Foto: Henri Kaselo

Puhas joogivesi, ajakohastatud katla- ja koolimajad ning korrastatud avalik ruum on vaid osa olulistest asjadest, mis on Kagu-Eestis aastate jooksul tehtud rohkem kui 600 miljoni euro Euroopa Liidu toetusrahaga, selgus Võru vallas Navi seltsimajas peetud teabepäeval.

„Nõukogudeaegsed katlad on ümber ehitatud kohalikule küttele,” ütles 18. septembril toimunud teabepäeval Valgamaa arenguagentuuri juhataja Rein Org. Suurem osa Valgamaa elanikest on viimasel kümnendil saanud puhta joogivee ja paljud reovee puhastid on ajakohastatud.
„Euroopast tulnud raha toel saab Valgamaa kutseõppekeskusest korraliku kutsehariduse ja hoone on nüüdisaegne,” märkis Org. Ta täpsustas, et kutseõppekeskuses õpetatakse viienda kategooria logistikat inglise keeles ja tänu sellele on õpilasi ka väljastpoolt Eestit.
Tema sõnul suudeti just Euroopast tulnud raha toel päästa unikaalne Sangaste loss.
Avaliku ruumi kordategemise näitena nimetas Org Tõrva linna keskväljaku.
Võrumaa arenduskeskuse tegevjuht Kaido Palu ütles, et 2014.–2020. aasta Euroopa eelarveperioodil on rahaliselt kõige mahukam Võru linna keskväljaku ehitus, samuti Kesklinna kooli renoveerimine.
Ta tunnistas, et vaid üksikud koolid maakonnas ei ole euroraha saanud.
„Haanja spordikompleks ja turismiobjektina Vastseliina piiskopilinnus on samuti Euroopa struktuurifondidest raha saanud,” sõnas Palu.
Tema sõnul on sotsiaalvaldkond saanud arvestatava summa Euroopast.
Võru abilinnapea Toomas Sarapuu täpsustas, et linlasi ootab Vilja tänava ja Räpina maantee rekonstrueerimine, milleks enamik rahast tuleb Euroopa ühtekuuluvussfondist.
Palu andis ülevaate ka Põlvamaal tehtust.
Ta ütles, et kõige enam on toetust saanud sotsiaal- ja tervishoiu valdkond, samuti ettevõtted. „Mooste mõisakompleksi restaureerimiseks on Euroopast saadud palju raha,” sõnas Palu. Eurotoetust on saanud AS Põlva Piim, Ahja vorstitsehh ja tootmisliinide uuendamiseks ka AS Värska Vesi.
Jõudsalt on saanud areneda Räpina paberivabrik, kus paberimasin töötab varasemast kaks korda kiiremini.
„Põlvamaal on ka üksikuid koole, mis ei ole saanud struktuurifondidest midagi,” tunnistas Palu.
Ta lisas, et Põlva linnas avati juunis keskväljak, mis valmis samuti euroraha toel.
Teabeõhtu korraldanud eurosaadik Ivari Padar hindas, et elu parandamise eesmärgil on Eestis euroraha mõistlikult kasutatud.
„Siiani on meil Euroopa Liiduga käinud arvestus nii, et meie poolt makstava euro eest oleme neli eurot erinevatest Euroopa Liidu fondidest tagasi saanud, kuid uuel eelarveperioodil väheneb tagasimakstav summa,” teab Padar. Ta täpsustas, et ühe euro vastu võime alla kolme euro tagasi saada. Uus eelarveperiood algab 2021. aastal.
Padari sõnul on kolm Kagu-Eesti maakonda Euroopa Liidu fondidest 2004. aastast saanud toetusi kokku üle 600 miljoni euro. Omaosalus on tulenevalt projektist alanud 15 ja lõppenud 50 protsendiga.
Teabeõhtul osales kolmest maakonnast üle 80 huvilise. Padari sõnul oli Navi seltsimajas kuulajaid üle kümne rohkem kui samasisulisel teabeõhtul Helsingis.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 27/09/2018 09:23:54

Lisa kommentaar