Kaupo Kutsar

Juba neljandat aastat on kuulutanud maaeluministeerium septembri Eesti toidu kuuks, et väärtustada meie kohalikku toitu, mis on kasvatatud kodumaa põldudel ja farmides.
Sajandeid on Eesti põllumehed katnud meie toidulaua, toodetakse seda, millele on turul nõudlust ehk mida inimesed poest ostavad. Uuringute järgi on teada, et tarbijad eelistavad kodumaist toitu. Kuid tänapäeval on meil poelettidel olukord, kus kaubandus on teinud kohaliku toidu äratundmise ülikeeruliseks.
Selged eestikeelse nimega kaubamärgid on minev kaup, seda teavad kõik toidutööstused. Ei kasutata ju nalja pärast Leedust pärit kanaliha pakendil kaubamärki Rannamõisa ja Poolas toodetud külmutatud köögivilja pakil kaubamärki Maahärra. Sarnaseid näiteid võib tuua palju.
Eriti populaarne on laatadel müüdav talusink, mida nähes meenub paljudele varem kodutalus kasvatatud siga. Tänapäeval pole „talusingi” tootmisel tihti taluga vähimalgi määral tegemist, sest ka selle singi tootjad elavad linnas.
Toiduainete valmistamine on puhtal kujul äri ja ma ei hakkaks tootjatele midagi ette heitma.
Põllumehed saavad juhtida tähelepanu sellele, et tarbijad saaksid poest seda, mida nad tahavad. Ehk kui klient poes kaupa valides ei pööra piisavalt tähelepanu toote tooraine päritolule, siis ta tihti ei saagi kodumaal kasvatatud toorainest toodet. Importtoorainest toodete ostmine on märk nõudlusest ja suurenebki toidutööstustele surve toota odavast importtoorainest toidutooteid.
Eesti toidu kuul juhivad põllumehed tähelepanu teadlikule tarbimisele, sest kohaliku toidu söömine väärtustab meie põllumeeste tööd, annab suurema panuse riigi majandusse ja vähem tähtis ei ole ka väiksem ökoloogiline jalajälg, kui kaupa ei tule kaugelt transportida.

 

 

Autor: Kaupo Kutsar, Valgamaa Põllumeeste Liit
Viimati muudetud: 27/09/2018 09:06:55