Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Väikeses Setomaa vallas mineraalvett tootev AS Värska Vesi maksab oma töötajatele korralikku palka – keskmine on 1400 eurot. Foto: Ülle Harju

Kagu-Eesti omavalitsustes on suured palgakäärid, selgub maksu- ja tolliameti uuest andmebaasist. Tänavu juunist hakkas amet esimest korda avaldama ettevõtete palga- ja maksustatistikat tegevusalati kohalike omavalitsuste kaupa.

Enamikus tegevusaladest makstakse Kagu-Eestis juba neljakohalist kuupalka, üle Eesti keskmise (juulis 1348 eurot) saab palka siiski vaid vähestes valdkondades, näiteks tervishoius ja hariduses. Nendel aladel on aga peaaegu võimatu ka ümbrikupalka maksta.
Küll tasuks maksu- ja tolliametil pöörata teravamat tähelepanu ehitussektorile: kui Võru linna keskväljakul tänavakivide paigaldajale makstakse ametlikku palka kuni 1200 eurot kätte, kõigi Võru ehitusettevõtete keskmine küünib Võrus aga vaevalt üle 900 euro, mõnes väiksemas omavalitsuses jääb koguni miinimumpalga kanti, siis on see maksuametnikele mõtlemiskoht.
LõunaLeht võttis täpsema vaatluse alla töötleva tööstuse, kus on omavalitsuste ja ettevõtete lõikes suured palgakäärid. Näiteks Põlva ja Tõrva valla tööstusettevõtetes töötades teenib inimene keskmiselt 1150eurost kuupalka, Võru ja Otepää vallas on keskmine palk üle 1200 euro, Võrus, Valgas ja Räpina vallas 1000 euro kanti, Kanepi, Antsla ja Rõuge vallas 800 euro ringis.
Lisaks valdkonna keskmisele saab maksu- ja tolliameti andmekogust välja võtta iga ettevõtte makstud maksud kvartalite kaupa ja arvutada ettevõtte töötajate arvu põhjal välja nende keskmise palga.
Põlva vallas registreeritud ettevõtetest on palgataseme poolest teistest peajagu üle algul Seto Farmaatsia (Nycomed-Sefa) nime kandunud ettevõte, mis tegutseb praegu AS Takeda Pharma ja Acino Estonia OÜ nime all. Maksu- ja tolliameti andmetel maksis Takeda Pharma teises kvartalis riiklikke tööjõumakse töötaja kohta 6147 eurot. See on Harjumaa ettevõtete tase, mis vastab töötajate kuupalgale ligi 3000 eurot. Takeda Pharmas oli teises kvartalis maksu- ja tolliameti andmetel 11 töötajat. Siiski pole ASi Takeda Pharma õige pidada Põlva valla ettevõtteks, kuna kõik töötajad asuvad Tallinnas, kus asub ka kontor.
Põlvas asuvas Acino Estonias töötas teises kvartalis 62 töötajat ja ettevõte maksis töötaja kohta riiklikke makse kvartalis 4269 eurot. See vastab töötajate kuupalgale ligi 2500 eurot.
„Selles kvartalis oli mitmeid lisaväljamakseid, nagu näiteks aastaboonus, töötaja lahkumishüvitised ja juuli puhkuste tasud, töötajate tegelik keskmine kuupalk oli 1657 eurot,” täpsustas Acino Estonia OÜ juhatuse liige Marge Kärp.
Kagu-Eesti mõistes on see ikkagi kopsakas palk. Kommentaariks sõnas ettevõtte personalijuht: „Panustame oma praeguste töötajate arendamisse ja motiveerimisse järjepidevalt. Sellest johtuvalt oleme suutnud hoida ka ettevõtte tööjõu voolavuse madalal tasemel, mistõttu tööjõuturul valitsev tööjõu nappus meid väga intensiivselt ei mõjuta. Kui oleme ettevõttesse uut inimest värbamas, siis tuleb nentida, et edukaks värbamiseks peab värbaja praegu tegema varasemast rohkem tööd ning ühele värbamisele võib kuluda ka rohkem aega.“

Setomaa tööstused paistavad silma
Kagu-Eesti kõige väiksemas, Setomaa vallas paistavad kõrge palgatasemega silma kaks Värska töötleva tööstuse ettevõtet: Verska Mineraalvee OÜ ja AS Värska Vesi. Esimeses töötab 10, teises 60 inimest. Makstud maksude alusel on ettevõtetes keskmine palk 1400 eurot.
„AS Värska Vesi on edukas ettevõte ning ka oma töötajatele pakume konkurentsivõimelist töötasu, et tagada joogitootmise nõuetele vajalik tööjõud ja kaasata töötajaid ka kaugemalt,” kinnitas Värska Vee juhatuse esimees Urmas Jõgeva.
Töötleva tööstuse palgatase on kõrge ka Võru vallas, kus taseme veavad üles kaks suurt puidutööstuse ettevõtet AS Toftan ja AS Barrus ning metalliettevõte AS Rauameister. Esimeses töötab 127 inimest, teises 247 ja kolmandas 92 inimest. Palgatase on Toftanis teise kvartali tööjõumakse arvestades ligi 2000 eurot, Barruses 1300 eurot ja Rauameistris 1500 eurot kuus.
„Meie palgad on seotud tootlikkusega. Teises kvartalis on meil üldjuhul tööd rohkem, talviste palkide varu piisav ja toota kergem,” seletas Toftani tegevjuht Martin Arula, kelle sõnul on jääb keskmine palk üldjoontes ka praegu 2000 euro piiresse. „Me ei saa edasise palgakasvuga ilma tootlikkuse tõusuta edasi minna, seda on vaja osal meie hea palga ja mõõduka töökoormusega kaastöötajatel mõista. Praegu me töötajaid juurde palgata ei soovi, ka lahkujate asendamisel vaatame tähelepanelikult, kas saab töö ümber jagada.”

Millised on kohalike omavalitsuste palgad?
Selgus aga, et avaliku halduse töötajate palku samal moel maksja kaupa välja võtta ei saa. Omavalitsuse palgal olevate inimeste keskmise palga väljarehkendamisega on mitmes vallas juba ka janti saanud.
Näiteks oli maksu- ja tolliameti andmeil Põlva vallavalitsuse palgal teises kvartalis 97 töötajat, tööjõumakse maksis vald kolme kuu eest kokku 827 784,07 eurot (8534 eurot töötaja kohta). Kui see summa kolme kuu peale ära jaotada, tähendaks see keskmist kuupalka 4500 eurot. Ilmselgelt pole see õige – vallas on kõrgeim palk vallavanemal (3200 eurot), keskmine jääb kaugelt alla selle.
Maksutabel tekitas segadust ka teistes omavalitsustes. Näiteks Võru vallas oleks maksu- ja tolliameti arve uskudes keskmine palk 2800 euro ringis. Valla pearaamatupidaja Riina Laanelepp lahendas mõistatuse ära ja selgitas, et maksuameti kodulehelt saadud andmed ei sobi kohalike omavalitsuste palkade analüüsimiseks: nende hallatavad asutused registreerivad töötajate registris töötajad igaüks oma koodiga, töötasu arvestus ja maksude ülekandmine käib aga ühise vallavalitsuse registrikoodiga.
Nii ongi maksu- ja tolliamet märkinud Võru vallavalitsuse töötajate arvuks 140, tegelik arv on koos allasutuste töötajatega kolm korda suurem ja keskmise palga suurus umbes 900 eurot, nagu ka Põlva vallas.

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 20/09/2018 10:02:09

Lisa kommentaar