Hoiatus: sööge ainult endale tuntud seeni!

Kaseriisikas, mida korjaja pidas ekslikult kuuseriisikaks. Foto: facebook

Inimeste teadmised seentest on kasinad, huvi seeni süüa aga suur, mistõttu peab terviseamet vajalikuks hoiatada tundmatute seente söömise eest.

„Kas tegu on kuuseriisikaga ja kas see auguke tähendab, et ussitanud?” postitas seenehuviline neiu sotsiaalmeediasse foto ... õõnsa jalaga kaseriisikast. Õnneks leidus kohe murelikke kaaskodanikke, kes kiirelt hoiatasid, et tegu on kindlasti kupatamist ehk paarikümneminutilist keetmist vajava kaseriisikaga, mida kohe pannile ja sealt otse nahka panna ei tohi – mürgitus on garanteeritud.
Lisaks on spetsialistid aja jooksul muutnud mitmete seente suhtes seisukohti, näiteks hoiatatakse kunagi söögiseenena tunnustatud tavavaheliku eest.
Tõestatud on tavavaheliku mürgisus. Vahelikumürgistus tekib selles seenes leiduvate kehavõõraste antigeenide toimel. Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Wikipedia andmeil Euroopas mitmeid surmajuhtumeid. Eriti ohtlik on asjaolu, et tavavaheliku mürgistuse peiteaeg on tunnist kuni paari aastani. Tavavaheliku muudab ohtlikuks see, et mürgid ei eraldu väljaheidetega, vaid need kogunevad organismi. Seent ei muuda ohutuks ka kupatamine.
Hoiatustest hoolimata leidub kangekaelseid, kes veavad koju korvitäie tavavahelikke ja väidavad, et nende vanaema-vanaisa pistsid seeni, nagu jõudsid, ja midagi ei juhtunud.
Seenesõpradele on aga ka positiivseid üllatusi. „Hiidmuna 2,2 kg. Kõmiseb hästi. Varem olen proovinud paneeritult süüa, aga eriti pole maitsenud. Mis moodi võiks veel proovida? Oleks ta hea meelega mahagi jätnud, aga laps käis peale, et viime koju,” postitas üks seenehuviline pildi oma saagist.
Kuigi hiidmuna söögikõlblikkus pole laialt teada, hindavad asjatundjad seda noorelt ja värskelt heaks söögiseeneks. Lapse palvel jõmaka hiidmuna koju vedanud seenelisele soovitati seda siiski ennekõike paneerida muna ja riivsaiaga. Lisaks arvati, et kõlbab ka niisama praadida, lisades soola, pipart, sibulat ja tilli. Veel anti üks soovitus kõrgema klassi gurmaanidele: hiidmuna punase sibula ja törtsu Vana Tallinnaga.

Terviseamet: kui ei tunne, jäta seen metsa!
Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib tähelepanu sellele, et tundmatuid seeni ei tasu korjata, maitsta ega ka osta, sest mürgiseente söömise tagajärjed ulatuvad seedehäiretest inimese surmani.
Sel sügisel on terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16 662 teatatud ligi kümnest seentega seotud õnnetusest, millest kolmel juhul suunati helistaja edasi haiglasse. Näiteks sõi täiskasvanud mees tundmatuid seeni, mille tagajärjena avaldusid hallutsinatsioonid, iiveldus ja kõhuvalu. Samuti pidi seedehäiretega haiglasse pöörduma perekond, kes enda arvates tarbis eelmisel päeval toiduks puravikke. Oksendamise ja kõhuvaluga tuli haiglasse toimetada laps, kellele vanaisa andis metsas enda hinnangul maitsta haavapuravikku.
„Nii metsas oleva hämara valguse kui eaka inimese põdurama silmanägemise tõttu on seente segiajamise risk suurem. Seega on oluline, et metsas korjatud seened enne ära söömist korralikult üle vaadatakse,“ ütles mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder, kelle sõnul tuleks seenel käies alati lähtuda reeglist, et tundmatud seened peavad jääma metsa ning neid ei tasu kindlasti maitsta.
„Eriti lihtne on segamini ajada valgeid seeni. Sealhulgas tasub ka seente ostmisel olla veendunud, et müüdav seen on ikka sada protsenti tuttav,“ rõhutas Oder, kelle sõnade kohaselt võivad ka seenemüüjad korjamisel vigu teha.

Ohtlikud seened jagatakse kolme rühma
Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Siia rühma kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad peale korduvat seene tarbimist.
Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud ilmneda alles nelja kuni 24 tunni möödudes ning nendeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.
Mürgiste seente söömise korral on esmaseks ravimiks söetabletid, kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäev läbi töötavale infoliinile 16 662.
Mürgistest närvisüsteemi toimivatest seentest kasvab Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib võtta päevi.
Mürgistuse nähtudeks on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu, nägemishäired, ent mõne seene tõttu ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse infoliinile 16 662.
Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisüsteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele mööduvat maksa- ja neerukahjustust. Sümptomid algavad üldiselt 30 minuti kuni kahe tunni jooksul ja leevenduvad 3-4 tunniga.
Lisaks võib mõnel inimesel peale seenetoidu tarvitamist tekkiv iiveldus ja oksendamine olla seotud ka lihtsalt seentes leiduva seenesuhkru ehk trehaloosi talumatusega. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuuluvad ka mõned riisikad, lehikud (hiidpunalehik, kevad-punalehik) ja puravikud (saatana-kivipuravik, tamme-kivipuravik).
Lisaks mürgiseentele leidub Eestis neid söögiseeni, mille söömisel ei tohi kõrvale tarbida alkoholi. Sellised seened on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või viis päeva pärast seente söömist.
Sellisel juhul tekib inimestel eeskätt näo, kaela ja ülakeha punetus, higistamine, peavalu ning mitmesugused seedehäired, mis algavad tugeva iiveldusega.
 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/09/2018 10:10:07