Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kodanikud: Kas Võrust voolab läbi solgioja?!

Koreli oja Võrus Tartu tänava silla juures. Foto: Ülle Harju

„Koreli ojja on midagi lastud – kalad ujuvad kõhud ülespoole, taimed vohavad, haiseb nagu vanasti piimakombinaadi ajal!” kaebasid Võru linna elanikud LõunaLehele juba mitu kuud tagasi. Möödunud nädalal tõi üks vanahärra toimetusse ka purgi võbeleva roheliste tükkidega lögaga. Mis toimub?

„Seal, kus Koreli oja Võhandusse suubub, on selgelt näha tumedam ja sogasem veevoog!” väitis purgi toimetusse toonud vanahärra, viies selle edasi keskkonnainspektsiooni.
„Nädal tagasi (augusti lõpupäevil – ÜH) käis keskkonnainspektsioonis seesuguse purgiga üks meesterahvas (eeldatavalt sama mees). Purki oli võetud vesi metallpõhjaga tiigist, kuhu pumbatakse vett Võhandu jõest. Vesi oli purgis seisnud juba kolm nädalat. Seega selles purgis oleva vee põhjal ei saa mingeid järeldusi teha,” kommenteeris Lea Palmre, keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna peainspektor Võrumaa büroo juhataja ülesannetes.
Ta lisas, et kaebusi on olnud varemgi ning inspektsioon kontrollib plaaniliselt ja kaebuste põhjal pidevalt Koreli oja reostusallikaid. „Oleme vajaduse korral alustanud menetlusi,” märkis ta. Praegu on pooleli väärteomenetlus ASi Valio Eesti Võru juustutööstuse reoveekäitlusega seotud kompleksloa nõuete rikkumise asjas.
Enne menetluse lõppu keskkonnainspektsioon täpsemat infot jagada ei soovinud. Küll oli jutukam Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.
„Keskkonnainspektsioon tuvastas viimase kontrolli käigus tõepoolest mõningaid kõrvalekaldeid meie reoveekäitluse korralduses,” nentis ta. „Oleksime pidanud keskkonnaametit teavitama enne, kui lasime reovee läbi biotiigi. Need vead said kohe kõrvaldatud ning kohapeal võetud proovid ei näidanud, et reovee kvaliteet ei oleks vastanud kehtestatud normidele. Seega ei ole praegu tõendeid, mis kinnitaks, et Valio juustutööstus oleks põhjustanud Koreli oja vee olukorra halvenemise."
Solovjov lisas, et Koreli oja asub aktiivses tööstuspiirkonnas ning keskkonnainspektsioon selgitab praegu probleemi põhjusi, ettevõte ootab huviga selle tulemusi.
„Kui peaks selguma, et meie tegevus on siiski üks reostuse põhjustajaid, siis asume koostöös keskkonnaekspertidega olukorrale lahendust otsima,” lubas Solovjov. „Ise pigem arvame, et selline olukord on tekkinud erakordselt sooja suve ning seisva madala veetaseme tõttu.”

Kas Koreli oja saab taas haisuoja tiitli?
Nõukaajal kutsuti Koreli oja haisuojaks, sest toona polnud tööstusettevõtetele erilisi keskkonnanõudeid ja kanalisatsioonivee puhastamisega ei nähtud samuti suurt vaeva. Veevaene aeglase vooluga oja haises mõnikord lausa väljakannatamatult.
Viimastel aastakümnetel paranes Koreli oja seisund jõudsalt, kümmekond aastat tagasi korrastas linnavalitsus ka oja kaldad. Viimastel aastatel on aga linnakodanikud märganud, et Koreli oja vesi on sogasem, samuti on mõnikord haisu tunda.
Suve hakul märkasid Petseri tänaval üle Koreli oja viiva silla juures liikuvad inimesed, et oja vesi vahutab ja näeb välja solgivee moodi. Kaebuste peale kontrollis AS Võru Vesi oma reoveetorustikku ja kinnitas seejärel, et ei avastanud selles piirkonnas torustikulekkeid ega muid probleeme. Suvel lasi Võru linn Koreli oja ka liigsest taimestikust puhastada.

Koreli oja seisundi kohta valmis keskkonnauuring
„Koreli oja on seirete põhjal halvas seisundis veekogu,” nentis Lea Palmre. Ta lisas, et oja kohta on valminud 2017. aasta lõpus Võru linnavalitsuse tellimisel uuring. Seda oli vaja, et teha kindlaks reostusallikad ning leida lahendusi oja seisundi parandamiseks. „Uuring telliti, kuna Koreli oja on olnud halvas seisundis juba aastaid. Selle põhjuseks on lisaks reostusallikatele ka veevaegus Koreli oja ülemjooksul ja muud faktorid,” lisas Palmre.
„Võru linn koos projektipartnerite Võru valla ja Valio Eestiga esitasid taotluse Koreli oja uuringu teostamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskusele ning projekti rahastati,” rääkis kahel möödunud aastal tehtud uuringust Võru linnavalitsuse keskkonna- ja järelevalvespetsialist Tiina Randjärv. „Projekti eesmärk oli välja selgitada kulutõhusad meetmed Koreli oja seisundi parandamiseks.”

Kust reostus ikkagi tuleb?
Randjärv selgitas, et uuringu tulemuste põhjal on kaks kõige olulisemat koormusallikat ojale ammooniumi kõrge tase ojas ja reovee-sademevee (väär) juhtimine Võrusoo tööstusalal Pika ja Luha tänava vahelisel alal, kus sattub lubamatult palju heitvett kraavidesse. Need koormusallikad kokku annavad 50 protsenti oja kogu reostuskoormusest.
Maa-ameti kaardilt on näha, et just sellel alal, kust tuleb suur osa Koreli oja reostuskoormusest, asuvad nõukaajast pärit Võrusoo tiigid ehk samad Võru juustutööstuse biotiigid, millest reovee läbilaskmise pärast algatas keskkonnainspektsioon väärteomenetluse.
Teine suur reostuskoormaja ammoonium NH₄ on lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, mis satub vette sõnnikust, väetistest või reoveest. Lisaks juustutööstuse reoveele tuleb seega mängu ka Võru linna reovesi, millega tegeleb peamiselt AS Võru Vesi.
Teised koormusallikad, nagu Võru linna sajuveelasud, juustutööstuse reoveepuhasti, kanalisatsiooniga ühendamata majapidamised ja Umbsaare ABT jääkreostusega ala, mõjutavad oja seisundit väiksemal määral.
„Võru linnavalitsus on asunud seirama vee-erikasutusloa alusel kõige suuremat murekohta, Luha tänava ääres olevat kraavi, õnneks seni reostust tuvastatud ei ole,” märkis Tiina Randjärv. Ta lisas, et Võru Vesi ehitab järjest torustikke välja ja annab sellega ettevõtjatele ja elanikele võimaluse liitumiseks kanalisatsiooniga. „Paraku, nagu selgus uuringust, on alust kahtlustada, et osa heitvett juhitakse kanalisatsioonist mööda otse keskkonda,” märkis ta.
Randjärv kinnitas, et Võru linnavalitsusel pole infot, et Võru juustutööstusel oleks reovee käitlemisega probleeme. „Linnavalitsuse ametnikud Koreli ojas mingit reostust märganud ei ole ja ka linnaelanikelt selle kohta infot ei ole tulnud,” ütles ta. „Massilist kalade suremust Koreli ojas pole täheldatud, kümmekond surnud kala on ojast leitud igal aastal.”

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 06/09/2018 09:54:08

Lisa kommentaar