Õunaaia lõpus asuvalt künkalt on hea vaade nii aiale kui ka tunneli ühele seinale.

Kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi avamisele Tallinnas Maarjamäel sõitnud poolesajast Põlvamaa mementolasest leidis osa oma lähedase nime kas siis ohvitseride seinalt või tunneli siseseinalt. „Meenutagu see must müür, et iga totalitaarne ideoloogia on olemuselt vabaduse vaenlane,” sõnas kokkutulnuile ka president Kaljulaid.

„Minu vanaisa kapten Ado Talussaare nimi on ohvitseride seinal,” ütles Avo Raag Räpina vallast. Kapten Talussaar hukati Sosva vangilaagris 1942. aasta aprillis.
„Vanaisa läks Vabadussõja järel erru ja astus ülikooli,” meenutas Raag. Ta lisas, et vanaisa töötas arreteerimiseni õpetajana Võrus, juhatas laulukoori ja oli tegev kaitseliidus.
1952. aastal sündinud Avo Raag naasis 1941. aastal arreteeritud ema Martaga kodumaale Tomski oblastist 1958. aastal.
Võru vallas Oraval elav Silvia Kivisild leidis tunneli seinalt talunikust vanaisa Peeter Kivisilla nime, kes mõrvati võõrvõimu poolt 1941. aasta juuli alguses Tartu vanglas. „Asetasin selle tahvli alusele küünla,” ütles ta.
Põlvas elav Evi Hütt leidis tunneli seinalt Kuibõševis 1956. aastal surnud vanaema Luise Müüri nime. „Nad saadeti Veriora raudteejaamast 1949. aastal Novosibirski oblastisse, kus vanaema suri 69aastaselt,” sõnas Hütt.
„Esimene emotsioon oli rusuv ja raske ning see peabki nii olema, aga kui mälestuskoridori seinalt leidsin vanaisa Kusta Kadaku nime, hakkas hingel soe, et ei ole unustatud ja jäädakse mäletama,” rääkis Malle Rätsep Räpinast.
Kusta Kadak küüditati kodust 1949. aasta märtsis ja ta suri sama aasta mais 82aastasena Tšerlaki rajoonis Omski oblastis.
Rätsep lausus, et kui kujutada ette kevadel õitsvat koduaeda, kuhu igaüks peale tunnelist väljumist satub, jääb ikkagi lootus, et kole aeg ei kordu mitte kunagi.
Tema sõnul mõjub kompleks stiilse ja kaunina. „Memoriaali tahaks veel kord külastada, sest kui seal on inimesi vähem ja ümberringi vaiksem, on ka emotsioon tugevam,” sõnas Malle Rätsep.
Põlvamaa mementolaste juhi Roman Parmase sõnul on memoriaal väga vajalik, mida näitas seegi, et enamik kohaletulnutest otsis seinalt lähedase nime.
„Inimeste reageeringust võis välja lugeda, et neile läks tehtu väga hinge,” lisas ta.
Parmas tunnustas nii Eesti represseeritute registri büroo (seda juhib Leo Õispuu) kui ka Eesti mäluinstituudi inimeste aastakümnetepikkust tööd kommunismi kuritegude ohvrite nimekirjade koostamisel.
„Meie inimestest osa soovib veel kord memoriaali külastada,” ütles Põlvamaa mementolaste juht.
Tunneli seinal on üle 22 000 võõrvõimu käe läbi hukkunu nime ning ohvitseride seinal 801 nime.

Nad on õunaaias tagasi

President Kersti Kaljulaid sõnas, et tunneli seinal on kurb nimekiri teadlastest, arstidest, põllumeestest, inseneridest ja teiste elualade inimestest kõikjalt Eestist ja eri rahvustest.
Kõik nad on võõra võimu ohvrid, kes pidid kaduma ja jääma igavesse vaikusse.
„Nad ei pidanud tagasi jõudma õunaaeda, koduaeda, kuid mingil kujul pakub meile lohutust mõte, et nad on jõudnud siia tagasi koos meiega,” ütles president Kaljulaid.
Ta rõhutas, et meie ülesanne on nii teha, et totalitaarne võim enam kunagi ei võida.
„Meenutagu see must müür, et iga totalitaarne ideoloogia on olemuselt vabaduse vaenlane,” sõnas president.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et 23. augustist on memoriaal mälestuspaik kõigile, kelle hauda me ei tea.
Reinsalu märkis, et kaheksa Euroopa riigi esindajatega võeti 23. augustil vastu ühisavaldus, millega mälestati totalitarismi ohvreid ja rõhutati riikidevahelise koostöö jätkamist kommunistlike režiimide sooritatud kuritegude uurimisel.
„Meie kohus on teadmine juhtunust viia maailma ühisesse teadvusse,” sõnas justiitsminister.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ütles, et ligi veerand meie kaitseväe, kaitseliidu ja piirivalve kaadriohvitseridest mõrvati okupatsioonivõimu poolt või nad hukkusid vanglates.
„Äärmiselt kahetsusväärne on, et need, kellelt loodeti, et nad sõja puhkedes Eesti riigi kaitset korraldaksid ja juhiksid, langesid esimeste seas terrori ohvriks 1940. aasta suvel,” lausus kindral. Ta täpsustas, et nendeks olid nii meie sõjaväe eliit kui ka Vabadussõja kangelased.
Kindral Terrase sõnul langes võõrvõimu ohvriks 801 tegevväes teeninud ohvitseri ja sõjaväeametnikku ehk veerand meie ohvitserkonnast.
Kommunismiohvrite memoriaal on pühendatud kõigile Nõukogude Liidu terrori all kannatanud Eesti elanikele.
Kompleks koosneb kahest osast: tumedast tunnelist ja õunaaiast. Tunneli ühe külje välisseinal on võõrvõimu hukatud sõjaväelaste nimed ning nimede vastas on mälestusmärk ohvitseridele.
Koduteel põikasid mementolased Pilistverre, et asetada pärg Põlvamaalt represseeritutele püstitatud kivi ette.

PILID Memoriaali loo p allkirjad
651- Räpina vallas elav Avo Raag ohvitseride tahvli ees, kus on ka tema vanaisa, kapten Ado Talusssaare nimi.
627- üks tuhandete süütult hukkunud nimetahvlist tunnelis.
632- Räpinas elav Malle Rätsep vaatab Omski oblastisse väljasaadetutele pühendatud mälestuskivi. Kui ajalugu ei oleks pöördunud, võinuks see tema elukohaks jääda.
636- Õunaaia lõpus asuvalt künkalt on hea vaade nii aiale kui ka tunneli ühele seinale.
Fotod: Mari-Anne Leht

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 30/08/2018 16:11:41