Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

RMK läks ristimetsa kallale keskkonnaameti hoiatusest hoolimata

Lagedaks raiutud Hinovariku ristimetsa osa. Foto: Joel Arula

Kui metsas asuvad ristipuud, on see ka metsateatisel kirjas. Ometi lasi riigimetsa majandamise keskus (RMK) võtta maha jupi Hinovariku ristimetsast Kanepi vallas, jättes kasvama vaid mõned üksikud ristipuud. RMK oleks võinud terve metsatuka alles jätta juba seetõttu, et kõrval on RMK enda Vähkjärve-äärne puhkeplats. Aga ei.

Kui RMK juulis populaarse ujumiskoha juurde viiva tee äärest metsa maha võttis, pahandasid kohalikud kõigepealt seepärast, et RMK looduskauni järveäärse puhkekoha kõrval turritab nüüd näotu raielank. Peatselt tuli aga välja, et pahandus on hoopis suurem.
Hinovarik on Vähkjärve ja Piigandi järve vahel laiuv selle kandi viimane vana metsamassiiv ja sisaldab seetõttu hulga loodusväärtusi. Harvesteri hambusse jäänud Vähkjärve-äärse metsatüki kohta käival metsateatisel oli kirjas isegi kaks hoiatust: I kategooria kaitsealuse liigi limatünniku (seen) elukoht ja ristipuud.
Limatünniku kaitseks sõitis kevadel välja keskkonnaametnik. Ta leidis seene elukoha lageraieks plaanitavast langist natuke eemal ja RMK sai sellest „murest” lahti. „Täpsemalt asub limatünniku piiritletud leiukoht piirneval metsaeraldisel, kus raieid ei tehta,” kinnitas keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader. Koostöös RMKga on sinna plaanis luua limatünniku kaitseala.
„Juunis kooskõlastasin keskkonnaametiga Vähkjärve loodava limatünniku kaitseala piirid; tegemist on esindusliku limatünniku kasvukohaga,” selgitas RMK Põlvamaa metsaülem Tiit Timberg. Limatünniku kaitseks on keskkonnaametil kavas luua seitse püsielupaika üle Eesti.

Kuhu kadus ristipuu?
Tiit Timberg kinnitas LõunaLehele, et enne Vähkjärve-äärse metsatüki lagedaks raiumist vaatas RMK spetsialist selle hoolega üle, märkis kõik ristipuud ära ja jättis need kasvama.
Timberg edastas: „Meie praakeri Velvo Mallese selgitus: oleme Vähkjärve-Piigandi tee ääres raiunud SV111 eraldis 20 – 1,6 ha (Vähkjärve nurgal) ja SV111 eraldis 12 – 0,6 ha (Piigandi poole mnt ääres) ning eraldised eelnevalt põhjalikult üle vaadanud / ristipuud säilitanud.”
RMK väidab, et jättis langile kasvama koguni seitse ristipuud. 2013. aastal Hinovariku ristimetsa puud kaardistanud Alo Ervin luges siis terves metsas kokku 23 puud, millest kolm jäid praegusele Vähkjärve-äärsele langile. See tähendab, et kui praegu saadi alles jätta seitse puud, on viie aasta jooksul ristipuid juurde tulnud: komme lahkunu mälestuseks puusse rist lõigata on seal kandis elav.
Kuna aga ristipuud on kaardistatud väga täpsete koordinaatidega, siis selgus täpsemalt kaarti uurides, et vähemalt üks 2013. aastal kasvanud ristipuu on RMK langilt puudu.
Tiit Timberg ei soovinud ristipuu kadumises vastutust võtta. „Tuleb arvestada, et 2015/2016 maantee rekonstrueeriti, kaevati kraavid, mille ohvriks võis osa kaardistatud ristipuudest langeda,” pakkus ta.

Spetsialist: meie soovitusi ei kuulata!
Möödunud pühapäeval vaatas langi üle keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Lilian Freiberg. „Üks märgitud ristipuu harvesteri poolt kõvasti kahjustada ka saanud ja teised kas juba kuivanud või lihtsalt peenemad puud ja seega väga tuuleõrnad,” kirjeldas ta. „Kurb. Soovitus 20 m laiuse tsooni jätmiseks ristipuude ümber ei toimi! Jäetakse ainult konkreetsed puud alles. Ja seda ka paremal juhul.”
Lilian Freiberg viitas sellele, et metsateatises seisab keskkonnaameti soovitus, millest vähemalt RMK võiks juhinduda: „Hoiatus! Tööala kattub ristipuud; Hinovariku ristipuud. Ristipuud on osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti matusekombestikust, mille käigus lõigati lahkunu mälestuseks puu koorde üks või mitu risti. Kohalike inimeste jaoks on ristipuud pühad ning tegemist on tunnusmärgiga inimese ja looduse pikaajalisest religioossest suhtest. Palume raiete käigus säilitada ristipuud ning võimaluse korral jätta raiumata 20 meetri laiune ümbritsev tsoon, et ka tulevikus oleks inimestel koht, kuhu jätkuvalt riste teha.”
„Riigimetsas on ristipuude kaitse eelduseks, et RMK saaks omada säästva metsanduse FSC-sertifikaati, mis eeldab pühapaikade kaitset. Keskkonnaamet peab ristipuude kahjustamist kahetsusväärseks,” edastas Sille Ader keskkonnaameti seisukoha juhtunu kohta.
"Tegemist on keskkonnaameti üldise soovitusega, mida ei olnud võimalik järgida, kuna ristipuude grupi taga olid üleseisnud/halvas seisundis puud, mis tuli raiuda," selgitas Tiit Timberg. "Ristipuude gruppi on sisse jäetud säilikpuid (kaldu kasvav kask, lisaks tamm) põhjusel, et raiega ristipuid mitte kahjustada. Hinovariku ristid on kinnikasvanud, mis viitavad aastatetagusele rituaalile. Uute ristide tegemiseks ja rituaali jätkamiseks on puid maantee ääres piisavalt."
Kuna lageraieteatis on antud veel ühe metsatükile, mis on samuti osa teeäärsest Hinovariku ristimetsast, on Lilian Freiberg ja ristipuude spetsialist Marju Kõivupuu mures, kas sellega läheb samamoodi, nagu juba maha võetud jupiga läks. „Teen ettepaneku võtta veel säilinud ristimetsad riikliku kaitse alla,” ütles Marju Kõivupuu.
Keskkonnaamet kinnitas, et Hinovariku ristimetsa rohkem siiski ei puututa, aga mitte ristipuude tõttu. „Eraldistele nr 13 ja 14 (metsateatis 50000151063) on metsaregistri automaatkontroll registreerinud lageraie 4. juulil 2018. RMK töötaja on 31. juulil 2018 inventeerinud eraldisel vääriselupaiga ehk ala, kus kitsalt kohastunud ohustatud, ohualdis või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. RMK on teadlik, et pärast raie lubamist on alale registreeritud vääriselupaik, mistõttu raiet ei tohi teostada ning see jäetakse teostamata,” edastas Sille Ader. „Eraldisele nr 12 (metsateatis 50000152867) on Keskkonnaamet registreerinud lageraie 18. juulil 2018, RMK töötaja on eraldisele inventeerinud vääriselupaiga 31. juulil 2018. RMK on teadlik, et pärast raie lubamist on alale registreeritud vääriselupaik ning raie jäetakse teostamata.”

Kohalikud mures: see on viimane vana mets!
Kohalikel on mure, mis saab edasi, sest metsaregistrist on näha, et RMK kavandab Hinovarikus veel mitut lageraiet.
„Meie kandis viimane vana mets, selliseid hiiglaslikke haabasid nagu seal Hinovarikus ei ole ma mitte kuskil mujal näinud,” on mures Joel Arula, kellel on Piigandis suvekodu. „Ärge tulge ütlema, et 136-aastane mets on juba ammu maha kukkunud!”
Alles jääksid konkreetselt kaitsealuste liikide asukohad, niipalju kui neid on kaardistada jõutud.
Ja ka mitte igal juhul. Näiteks on plaanis maha võtta metsatükk, kus on III kategooria kaitsealuse liigi roomava öövilke piiritlemata kasvukoht. Keskkonnaametil on kasvukohast vähemalt 30 m raadiuses tehtava raietöö kohta järgmised soovitused: 1) mitte ladestada kasvukohta raiejäätmeid; 2) teha raie ja metsamaterjali kokkuvedu külmunud pinnasega, et pinnasekahjustused oleksid minimaalsed.
„Kuidas peaks talvel tuvastama kaitsealuse liigi asukoha?” küsis Joel Arula nõutult.

Kommentaar:
Marju Kõivupuu, muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees: Üks unikaalne ristimetsatukk on maailmas jälle vähem

Käib Eesti Vabariigi pidunädal – tähistame oma riigi taasiseseisvumist. Riik – see on inimesed, meie kõik. Meie tegude ja väärtuste summa peegeldub Eesti riigi silmades, iseloomus, tegudes. Ma ei saa endiselt aru, mida mõtlevad inimesed, kui tõstavad käe ja sae paikkondlike kultuuriväärtuste vastu. Ma ei saa endiselt aru, miks Eesti Vabariigis nii mõnigi meist on hoidnud alles nõukogude inimese mentaliteedi: suu räägib üht, teod aga käivad öeldud sõnadele risti vastu ja õigust jääb ülegi. On see ahnus? Rumalus? Ma ei tea. Aga mida ma kohe kindlasti tean, on see, et üks unikaalne ristimetsatukk on kogu maailmas jälle vähem. Ja usaldus nende vastu, kes saaksid kohapeal seista hea, et pärandväärtused säiliksid, on jälle väiksem. Ent kui pole usaldust, tuleb jõulisemalt reguleerida pühade paikade kaitset seadusega. Sest loodust ja kultuuripärandit kaitseme seaduse jõudu tarvitades ju ainult ja ainult iseenda ja oma ahnuse või rumaluse eest. Aga saaks ka teisiti, inimlikult. Kultuurselt. Hoolivalt. Eriti Euroopa ja Eesti kultuuripärandi aastal 2018. Mul on häbi ja valus.

Kooraste külavanem Urmas Kivirand: inimesed ei jaksa enam metsa eest võidelda

Eile kutsus RMK Kõverjärve ümbruses olevate säilikpuude märkimisele, sest RMK plaanib ka Kooraste kandi järvede ümbruse lagedaks raiuda. Sügisesel kaasamiskoosolekul tegi Kooraste kogukond ettepaneku, et RMK peaks säilitama vähemalt Kõverjärve ümbruses olevad iidsed seemnepuud. Sama rõhutati Uma Pido matkasarja raames ümber Kooraste järvede toimunud rahvamatkal, kus osales 260 inimest.
Samas on meie inimesed väsinud pidevast võitlusest nn puhkemetsade eest, mille säilitamisega peaks tegelikult tegelema RMK ise. Ristipuid RMK väidetavalt säilitab, aga ehk saaks neid siiski lugupidavamalt märgistada kui punase värviga ... puu peale joonistades.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 23/08/2018 10:41:34

Lisa kommentaar