Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Üllatus: Krabi kool alustab taas õppetööd

Krabi kool alustab 1. septembril taas õppetööd. Foto: Ülle Harju

Sama ootamatult nagu Krabi kool teatas aasta tagasi uste sulgemisest, andis kool selle nädala algul teada, et alustab taas õpilaste vastuvõttu ja septembrist läheb õppetöö lahti.

„Mis mul muud ikka teha – igav on!” kommenteeris Krabi kooli juht Ale Sprenk, viidates juunikuisele vallandamisele Varstu kooli direktori kohalt. Krabi kooli direktor oli ta ka aasta tagasi, kui juhtis toona mõlemat kooli.
Ale Sprenk ütles, et Krabi kooli taasavamise mõte mõlkus seda pidanud MTÜ Ostium rahval juba jupp aega. „Huvilisi-küsijaid oli kogu selle aja jooksul, kui kool ei töötanud,” märkis ta. „Vajadus sellise kooli järele on olemas.”
Krabi kooli avamisteates seisab: „Taasavatav Krabi kool on mõeldud õpilastele, kellele ei sobi traditsioonilised õppetunnid suures klassis. Meie õpe toimub riikliku õppekava alusel, suurt tähelepanu osutame projekti- ja kogemusõppele, õues- ja loodusõppele, liikumisele ja praktilisele tegevusele. Oleme loovad ja õppimine on lihtsalt üks elu osa, õpime igal sammul ja rõõmuga. Kui tunned, et see kool on just sulle, siis tule meile õppima, armas 1.–6. klassi õpilane!“
„Alustame, jah, vaikselt, väga suurelt ette ei võta,” selgitas Ale Sprenk otsust jätkata kuueklassilise koolina. Õpetajad on tema kinnitusel kõik olemas ja valmis tööle hakkama. Kui palju õpilasi võiks 1. septembril kooliuksest sisse astuda, ei soovinud ta hetkel ennustada. „Elu on näidanud, et selline kool hakkab täituma septembri lõpus, oktoobris – suvel ju tundub, et probleeme pole.”
Õpilasi on Sprengi kinnitusel kooli tulemas mitmest Eesti nurgast.

Ministeerium: kool pole suletud olnudki
„Krabi koolil on kehtiv koolitusluba,” kommenteeris kooli taasavamist haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm. „Nimetatud erakoolil oli seni tavaks võtta vastu õpilasi aastase lepinguga ja neid lepinguid kool eelmisel aastal ei pikendanud. Tegemist on erakooliga, millel ei ole kohustust õpilasi vastu võtta ja õppeasutuse tegevuse peatumine ei ole kehtiva õigusega vastuolus. Kooli pole suletud, mistõttu pole päris täpne ka info kooli avamisest, pigem on tegu sellega, et erakool jätkab õpilaste vastuvõttu.”
Kurm kinnitas, et kõigile probleemsetele õpilastele, kes õppisid varem Krabi koolis, tagati eelmisel kooliaastal õppekoht kohaliku omavalitsuse õppeasutuses või riigikoolis.
Meedias on aga leidnud kriitikat ministeeriumi poliitika suunata erivajadustega lapsed nui neljaks tavakooli, mistõttu pole näiteks saanud uut maja Eesti suurim eriliste laste kool, ligi 300 lapsega Tartu Herbert Masingu kool, kus käib õppetöö kahes vahetuses ja klassideks on kohendatud isegi WCd ja harjakapid (TPM 31.5.2018).
Kool kuulub Tartu linnale, linn on valmis uue koolimaja ehituseks panustama üle kuue miljoni euro, aga loodab teist sama palju saada riigilt, sest koolis õpib lapsi paljudest teistest omavalitsustest. Riik pole senini soovile vastu tulnud.
«Riik on võtnud suuna kaasavale haridusele, mis tähendab, et erivajadustega lapsed õpiksid võimaluse korral tavakoolis. Sellest tulenevalt on ka meetme maht erivajadustega laste koolidele nii väike,» tõdes Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave. Ta lisas, et loota saab alles Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi peale, mis algab pärast 2020. aastat.
„Asjaolu, et üks või teine kool ei ole ühe või teise toetusmeetme sihtrühmaks, ei tähenda kindlasti seda, et ministeerium ei toeta või on tekkinud vajadus kooli tegevus ümber korraldada,” kommenteeris probleemi LõunaLehele Tarmu Kurm. „Kõik erivajadustega õpilased saavad riigilt endiselt haridustoetust, mis on tänavu varasemast palju suurem. Lisaks üldisele rahastamise kasvule on koolidele abiks ka kaasava hariduse meede, mille kohaselt saavad omavalitsused märkimisväärset rahalist tuge (9,5 miljonit eurot) tavakoolides hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kohandamiseks.”
Kas kõigile kohalikele omavalitsustele ministeeriumi abist siiski ei piisa, et käitumisprobleemidega lapsi soovitakse endiselt Krabi kooli panna?
„Eks haridusministeerium sunnib koole pingutama, aga kas kõik ka seda jaksavad?” küsis Ale Sprenk vastu.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/08/2018 08:01:16

Lisa kommentaar