Droon. Foto: internet

„Peale varguste lainet on inimesed kahtlustavaks muutunud ja ega pole meeldiv küll, kui üle sinu krundi, mis peaks olema privaatne koht, lendavad kaameratega varustatud asjakesed,” kurdab üks naine vastuseks sotsiaalmeedias tõstatatud küsimusele, kes, kus ja kuidas tohib drooni lennutada.

Lõuna-Eestiski liigub palju droone. Sotsiaalmeedia kommentaaridest tuleb välja, et inimesed on droonide alal veel üsna võhikud. Näiteks ei teata, kas drooni võib majade kohal lennutada või näiteks avalike ürituste käigus või öösel.
Droon on moodsa aja imevidin, mida kasutavad nii lapsed, ajakirjanikud, päästetöötajad kui ka luurajad. Droonid ehk mehitamata õhusõidukid on ohutu viis andmete kogumiseks maapinnast kõrgemal. Neid juhitakse raadiosageduste kaudu ning seda võidakse teha isegi sadade kilomeetrite tagant. Enamasti jääb see vahemaa paari kilomeetri piiresse.
Droone on võimalik tuvastada hääle, pildi ja raadiosageduse alusel. Kõige haavatavam koht on GPS-navigatsioon. Kui GPS-signaali häirida, on võimalik droon taevast alla tuua.
Lisaks raadiosageduse häirimisele on võimalik droone nii maapinnalt kui ka õhust võrkudega kinni püüda, see meetod on kasutusel näiteks USAs. Treenitakse lausa kotkaid, kes suudavad drooni neutraliseerida.
Suuremaid droone, mida kasutatakse kaitsetööstuses, on võimlik tuvastada radaritega ja alla tuua lennukite või kahurite abil.

Kas häiriva drooni tohib alla tulistada?
Aga mida teha, kui droon ilmub akna taha. Kas selle võib alla tulistada? Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter ütles Kanal 2 „Reporterile”, et kinnisasjaga seonduvat reguleerib asjaõigusseadus. Seaduse järgi on kinnisasja õigused maapõues allapoole ja õhuruumis ülespoole nii kaugele, kui isikul on huvid mingisuguseks tegutsemiseks. Väga kõrgel inimene ei tegutse, maapõues tegutsemiseks peab eraldi loa võtma.
Kui teine drooniga maja kohal lendab, siis kinnisasja omanikuna takistamise õigust pole. Droonid on päris kallid, isegi 4000 euro ringis, ja selle takistamine võib kaasa tuua selle, et kinnisasja omanik on pannud ise toime kuriteo ja peab vastutama. Võõra asja rikkumine on samuti kuritegu.
Samas on aga kuritegu ka salajane jäädvustamine. Pildi tegemisega on seotud andmekaitse teema. Kui õiguslikult korrektselt käituda, siis peaks drooni lennutaja enne pildistamist teatama kõigile, kes võivad selles piirkonnas asuda, et kui neil on vastuväiteid, siis saab neid esitada, või nad teaksid sellest kohast pildistamise ajal hoiduda. Õigusprofessor Ginter pole kuulnud, et keegi oleks seda rakendanud, aga see on juriidiliselt korrektne käitumine.
Kui inimene märkab koduhoovi läheduses võõrast drooni lendamas, siis on soovitav minna majja ja jälgida seda drooni, vaadata, kuhu poole ta liigub. Lennusuuna järgi on võimalik tuvastada drooni operaator ning temaga vesteldes aru saada tema plaanidest. Kui drooni lendamist püüda takistada, võib juhtuda, et see kukub inimesele endale pähe või naaberkrundil asuvasse lasteaeda, mis ei pruugi olla soovitud eesmärk.
Kui avastatakse privaatsust rikkuv drooniomanik, tuleks temast teatada ka politseisse. Lihtsalt drooni õhus lendamas nähes pole aga seadusesilma tülitada mõtet. Politsei ei pruugi suuta kõikidele asjadele lihtsalt reageerida. Kõik sõltub aga sellest, mida see droon teeb. Kui droon näiteks naisterannas pidevalt privaatsust rikub, siis politsei võibolla reageerib, ütles professor Ginter. Kui aega aedlinnas droon liigub ja reaalset ohtu kellelegi pole, siis pole politseil põhjust sekkuda.
„Meil pole sellist ressurssi, et anda politseile ülesanded, et iga drooni taga ajada,” lisas Ginter. Küll aga usub ta, et kohtusse jõuavad lähiajal esimesed õiguslikud vaidlused seoses droonidega. See tähendab, et kuni asjad pole kohtus läbi arutatud, on raske ka täpsemalt öelda, mida tohib ja mida mitte.

Kus ja kuidas tohib lennutada droone?

Euroopa Komisjon on välja töötanud droonide lennutamiseks üldised reeglid. Kõige tähtsamad on allpool loetletud.
Kui ma lennutan drooni, pean ma alati järgima eeskirju ning kunagi ei tohi ohustada teisi inimesi, õhusõidukeid ega ainelist vara maapinnal.
Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse on üks inimeste põhiõigusi. Kui ma lennutan drooni, pean ma alati järgima eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusaktide nõudeid.
Õnnetuse korral vastutab selle eest drooni juht ja ta peab hüvitama enda põhjustatud kahjud. Kui ma lennutan drooni, pean ma hoolitsema, et mul on selleks piisav kindlustus.
Eestis võib seaduse alusel drooni lennutada kuni 150 meetri kõrgusel kellelegi ette teatamata, kui tegemist ei ole kontrollitava õhualaga. Kontrollitavas õhualas peavad aga lennujuhid ohutuse tagamiseks olema teadlikud kõikidest kopteritest, lennukitest ja mistahes muudest lennuvõimelistest masinatest.
Kontrollitav õhuala on suuremate lennujaamade ümbruses. Nii on lennujaamade tõttu Tallinn ja Tartu tervenisti kontrollitava õhualaga, kus on vaja drooni lennutamiseks taotleda eriluba. Luba enamasti väljastatakse, kui pole tegemist suure rahvaüritusega, kus droonide lennutamine on turvakaalutlustel keelatud.
2016. aastast on lennulubade taotlemiseks aastamaksu riigilõiv 45 eurot. Kui riigilõiv on tasutud, saab aasta jooksul taotleda ühekordseid lennulube.

Allikad: Euroopa Komisjon, kopterid.ee

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 09/08/2018 07:41:55