Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Prügihind tõuseb Rõuge vallas, hinnatõus ähvardab ka ülejäänud Kagu-Eestit

Prügiveo hind ähvardab kerkida kõikjal. Foto: Ülle Harju

1. septembrist tõuseb prügiveo hind Rõuge vallas Misso ja Rõuge piirkonnas, hinnatõus ähvardab ka teisi omavalitsusi, sest prügikäitluse ootamatult järsk kallinemine sunnib prügifirmasid omakorda jõuvõtteid kasutama.

Misso ja Rõuge piirkonnas tõuseb hind 18 protsendi ehk ligi viiendiku võrra. Kuigi Haanja piirkonnas samal ajal väiksemate konteinerite tühjendushind langeb (240 l konteineri tühjendamine maksis 6, hakkab maksma 3,2 eurot), on tegu ajutise, hindade ühtlustamisest tingitud muudatusega.
Prügiveo hinna ootamatu muutmise (hind pidi muutuma novembrist prügivedaja vahetumise tõttu) taga on Rõuge vallavalitsuse selgitusel prügiveofirmade jõuvõtted: „Ragn-Sells AS esitas tänavu 15. veebruaril Rõuge vallavalitsusele taotluse endise Haanja valla territooriumil korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmiseks, arvestades Haanja valla korraldatud jäätmeveo rakendamise korras sätestatut. Peamiseks taotluse põhjenduseks oli olmejäätmete käitlushindade tõus Iru jäätmepõletusjaamas, palgakulude ja kütusehindade tõus ning teemaksu kehtestamisega lisandunud kulud. Muutunud oludes ei pidanud ettevõte võimalikuks samadel tingimustel teenindamist jätkata.”
Kuna Rõuge vallavalitsus ei nõustunud teenustasu muutmisega ettevõtte soovitud tingimustel, otsustas Ragn-Sells lõpetada endise Haanja vallaga sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu.
Olukorra lahendamiseks pöördus vallavalitsus ASi Eesti Keskkonnateenused poole palvega kaaluda võimalust alustada Haanja piirkonna teenindamist varem. Eesti Keskkonnateenused nõustus ettepanekuga, seades omakorda tingimuseks hinnatõusu, mis hõlmaks kogu valla territooriumi: uus prügiveo hind hakkaks tuleva aasta juulist kehtima ka Mõniste ja Varstu piirkonnas.
Prügiveo hinna tõusu põhjuseks toodi välja asjaolu, et jäätmete käitluskulu on tänavu 1. jaanuarist suurenenud 87,5 protsenti. Käitlushinna sedavõrd järsk ja prognoosimatu kasv tuleneb asjaolust, et Iru põletustehas, kuhu prügi viiakse, on loobunud kahepoolsete lepingute sõlmimisest ning hangib edaspidi jäätmeid enampakkumise korras: kes pakub kõrgeima nn väravahinna, saab hankega määratud perioodil jäätmeid tehasele tarnida hankega määratud mahus ja hankel pakutud kõrgeima hinnaga.

Prügifirmad: olmejäätmete veohind on tõusuteel
„Jäätmete käitluskulu on drastiliselt kasvanud ja on teada, et järgmine aasta kasvab see veelgi märkimisväärselt,” hoiatas ASi Eesti Keskkonnateenused juht Argo Luude. „Kuna Eesti Keskkonnateenused ise jäätmeid ei käitle, vaid kogutud jäätmed antakse üle kas Eestis tegutsevatele prügilatele või jäätmepõletustehasele, siis me sõltume täielikult nende hinnapoliitikast. Praegu pole ükski jäätmevedaja positsioonis, et ta saaks käitluskohtadele hindu dikteerida või sõlmida mingeid pikaajalisi kokkuleppeid, et hinnad ei muutuks.”
Luude märkis, et samas moodustavad jäätmete lõppkäitlemise kulud jäätmeveo hinnast 50–75%. „Seega, kui tõusevad hinnad lõppkäitluses, ei jää meil kahjuks muud üle kui taotleda hinnatõusu ka klientidele,” selgitas ta. „Lisaks on sellel aastal varasemate aastatega võrreldes kütus ca 30% kallim ning aasta alguses rakendus raskeveokitele lisaks muudele maksudele veel teekasutustasu. Ning ka meie autojuhid ja laadijad soovivad, et nende palgad tõuseks. Kõik see toobki kaasa olukorra, et oleme sunnitud taotlema omavalitsustes hinnatõususid.”
Luude ütles, et selleks aastaks on päris mitmed omavalitsused hinnatõusu juba kinnitanud. „Aga et uuest aastast on oodata järjekordset käitluskulude kasvu minimaalselt 15%, peame peagi uuesti hakkama taotlema hindade tõstmist ka Lõuna-Eesti omavalitsustes.”
„Eesti Energiale kuuluv Iru põletusjaam käitleb ära ca 70% Eesti olmejäätmetest ja võrreldes kahe aasta taguse ajaga on Iru põletustehases vastuvõtuhinnad tõusnud kohati üle 300%,” märkis Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti. „2-3 aastat tagasi hangetel pakutud hindadega paraku ei ole enam võimalik jätkusuutlikult tegutseda. Samas on Eestis olmejäätmete hinnad olnud ühed Euroopa madalamad. Trend on, et olmejäätmete hinnad tõusevad nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus. Eesmärk on prügilatesse ja põletamisele minevate olmejäätmete mahtu vähendada, suurem tähelepanu läheb sorteerimisele. Vabapaberi, plast-, klaas-, metallipakendi äraandmine on tihtilugu tasuta. Lisaks, kui sorteerida eraldi ka biojäätmed, siis olmejäätmete kogus väheneb 40-60%. Nii saab kasutada väiksemat konteinerit ning lisaks annab see panuse puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonna heaks.”
 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/08/2018 07:27:42

Lisa kommentaar