Küsitlus

Kui suure palga nimel oleksid nõus töökohta vahetama?

Ilm täna
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
10°
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva
10°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Rahvusliku ärkamise-aegne orkester tähistas 140. sünniaastapäeva

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
140. aastast puhkpilliorkestrit Kungla on dirigeerinud juba Pätsi aegadest perekond Reppide esindajad, 1969. aastast Väino Repp. Foto: Urmas Paidre

Võru- ja Põlva maakonna piiril asuvas Kungla rahvamajas tähistati nädalavahetusel piduliku kontserdiga puhkpilliorkester Kungla asutamise 140. ja ühtlasi ka Tagaküla Laulu Mängu Seltsi 100. aastapäeva.
„See aeg, kui pasunakoor siinmail asutati, oli ikka väga ammune aeg, Konstantin Päts oli alles nelja aastane, Jossif Stalin polnud veel sündinudki, Carl Robert Jakobson hakkas välja andma just ajalehte Sakala,” tõdes pärast Võru valla juhte õnnitluseks sõna saanud naaberküla Navi külaseltsi nimel kõnelenud Ivari Padar.
„Eks ta oli selline talude väljaostmise, kultuurilise aktiisuse ja rahvusliku ärkamise aeg, siis tuli seda kultuurilist initsiatiivi kõvasti üles,” tõdes ajalooharidusega ning igapäevaleiba Brüsseli saadikuna teeniv Padar ja jätkas: „Mis aga tähtis, on see, et neid toona asutatud asju oli väga palju, aga järjepidevalt tegutsevad tänase päevani vaid mõned üksikud kollektiivid. See muuseas kehtib ka sada aastat tegutsenud Tagaküla Laulu Mängu Seltsi kohta. Oleme head naabrid edaspidigi!”
Pidulikul kontserdil rõõmustasid kohale tulnud publikut lisaks päevakangelasest puhkpilliorkestrile veel Räpina puhkpilliorkester, rahvatantsurühm Karukell, ansambel Vannamuudu, Parksepa rahvatantsijad Tsuvva-Sulatsõ, 5-aastane Meriliis Hirs Tagakülast.
„Väimela mõisnik Bernhard von Löwen käis Tsooru kandis oma kolleegil külas ja kuulis seal uhket pasunakoori. Hakkas pärast seda sealse orkestri eestvedajat üle meelitama – lubas õpetaja koha, korteri ja rohkem palka, kui Tsoorus maksti,” on LõunaLehele meenutanud orkestri sündi 1969. aastast orkestri dirigendiks olnud Väino Repp.
„Tuligi siis Jaan Häusler siia ja asutas 1877. aastal puhkpilliorkestri. Väimela mõisnik oli lubanud Saksamaalt pillid tellida ja need jõudsid kohale juba kahe nädalaga – kokku 14 pilli. Mõelge, tollel ajal!”
Kui pillid saadi kätte toonaseid transpordivõimalusi arvestades ülikiiresti, siis tulevaste pillimeeste leidmisega nii libedalt ei läinud. Kahe kuuga saadi kokku 14 ümbruskonna meest ning sama aasta sügiseks osati ühte marssi ja ühte koraali, millega käidi kohaliku vallavanema sünnipäeval esinemas. Kuna tegemist oli talumeestega, siis Repi sõnade kohaselt olid harjutused laupäeviti ja pühapäeviti, muul ajal tehti kõvasti talutööd.
„1878. aastal kutsus Väimela mõisnik neid juba oma peole mängima – too aeg pandigi orkestri asutamise ajaks. Näed, kuidas vanasti tehti põllumeestest pillimehed,“ muheles Väino Repp – teist põlve sama orkestri dirigent. 1969. aastal võttis ta ameti üle omalt isalt Vellolt, kes omakorda oli orkestri dirigendiks olnud juba Pätsu aegadest peale. Kõnekas on ka fakt, et orkestri vanemaks on kolmas põlv Reppide perest - Toomas Repp.
Orkestri juubelite tähistamisest on olnud kasu ka Parksepa aleviku rahvale – nimelt 105. juubeli tähistamiseks rajati Kanariku järve äärde rahvast tänaseni edukalt teeniv Parksepa laululava kompleks.

 

Autor: Urmas Paidre, urmas@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 09/08/2018 07:11:09

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia