Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Marjade-seentega tänavu palju ei teeni

Rohkem ja suuremaid mustikaid saab niiskematest kohtadest. Foto: Facebook

Endale ja müügiks marjade ning seente korjajad ütlesid, et mustikaid on palju niiskemates kohtades, vaarikaid on, kuid need on väikesed, seeni aga peaaegu ei ole.

Ilme (perenimi toimetusele teada) elab Räpina vallas metsa ääres. „Mustikaid on rohkem niiskemates kohtades, nagu soo ääres, kus marjad on ka suured,” sõnas ta.
Ta ütles juuli viimasel esmaspäeval, et tema lähedal metsas on veel mustikaid, mis on praegu magusamad kui kuu alguses. Metsa all on kohati marjad väikesed ja kärbunud, sest ei ole niiskust. „Mullu oli ka palju mustikaid, need olid küll tänavustest mahlasemad, kuid mitte nii magusad,” võrdles Ilme.
Ta korjab metsasaadusi vaid enda tarbeks. „Mustikaid kuivatasin praeahjus, peale kuivatamist meenutavad nad musti pipraterasid,” ütles ta.
Raina (perenimi toimetusele teada) elab Võru vallas. Lõppenud kuul oli tal puhkus ja tänu sellele sai ta juuli esimesest nädalast marju korjata.
„Peamiselt korjasin mustikaid,” sõnas Raina, kes käis n-ö oma kindlas soos vähemalt neli päeva nädalas, iga päev korjas ta kolm tundi. „Selle ajaga korjasin 20 kilo mustikaid,” lausus ta ning lisas, et marju oli soos palju ja neid jagus kõigile korjajatele.
Raina viis enamiku marjadest kokkuostu, kus alguses sai kilo eest, 1,80, aga hiljem juba 2,10 eurot.
„15aastaselt hakkasin metsas marju korjama, nüüd on see perele lisaraha teenimise võimalus,” tunnistas Raina. Ta täpsustas, et ühe metsaskäigu eest sai ta üle 40 euro päevas.
Kuna marjakoht on tema kodule suhteliselt lähedal, ei kulunud ka autokütusele kuigi palju raha.
„Vaarikaid küll veidi on, kuid marjad on kas kuivanud või väga väikesed,” sõnas ta.
Raina on enda sõnul kukeseeni saanud korra ja sedagi vaid kastme jagu.
Siivi (perenimi toimetusele teada) elab Räpina vallas, kuid seeni käib ta korjamas Värska kandi metsades, kus tal on oma kindlad kohad.
„Mullu selleks ajaks oli mul juba palju seeni korjatud, kuid tänavu seeni ei olegi,” tunnistas Siivi. Ta lisas, et Värska kandi metsadest on ta kõik eelnevad aastad ka valget riisikat korjanud, tänavu pole seal midagi.
Võru- ja Põlvamaal marju ja seeni kokku ostev füüsilisest isikust ettevõtja Mario Vaarend kinnitas, et seente poolest on tänavune aasta tõesti kehv. Siiani on talle müügiks toodud vaid paari kasti jagu seeni. „Riisikat ei tule ilmselt üldse,” oletas ta.
See-eest on ta ostnud mullusest ligi poole rohkem mustikaid. „Üks inimene tõi päevas korraga 40 kilo marju, kuid ma ei tea, mitu päeva tal korjamiseks kulus,” nimetas Vaarend korraga toodud suurima koguse.
Koduaedades kasvavatest marjadest on kokkuostu viidud palju punast sõstart, karusmarju vähem. „Mustade sõstarde aeg on läbi ja neid marju me enam ei osta,” sõnas Vaarend.
Ta lisas, et varutud saagist osa jääb Eestisse, teine pool läheb põhja poole.
OÜ Taarapõllu talu põldudel Varstus Võrumaal kasvavad mitmesugused marjapõõsad, mille saagist tehakse ise müügiks mahla, krõpse ja muud.
OÜ juhatuse liige Silvi Langus ütles, et musta ja punast sõstart on tänavu mullusest tõesti rohkem. „Hea marja-aasta on meile õnnistuseks, sest me kasutame kogu saagi ära,” tundis Langus heameelt.
Taarapõllu talu marjaaias karusmarjapõõsaid ei ole. „Õunapuud on meil täis, kuid osa õunu on mädased ja kukuvad maha,” sõnas Langus. Ta täpsustas, et valge klaar on kuiv, suislepp aga mahlasem. Võrreldes mullusega on õunad niiskuse puuduse tõttu väiksemad.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 02/08/2018 09:47:54

Lisa kommentaar