Unikaalne liivakivipaljand. Foto: Olle Hints

70 geoloogi korrastasid Vana-Vastseliina Devoni liivakivipaljandi, mis on Eestis ainulaadne vaatamisväärsus.
Teist aastat peetud Eesti Geoloogia Seltsi suvepäevadel 21. ja 22. juulil puhastati ligi kümne meetri kõrgune Vastseliina paljand. Vana-Vastseliinas saab alguse Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala ning suvepäevade korraldaja Ethel Tamme sõnul on selle maastikukaitseala üks põhiväärtusi paljandid, mis on tekkinud aastatuhandeid tagasi. Korrastatud paljand on Amata ja Gauja lademe paljand ning seda pole võimalik kuskil mujal Eestis jälgida.
Tamm kirjeldas, et paljand kujutab endast pehmet liivakivi ning et selle serval kasvavad puud, siis see mureneb. Tema sõnul hakkavad paljandist ajapikku juured paistma ning tekib oht, et tugevama tormiga murduvad puud tõmbavad suure osa paljandist kaasa. Korrastustööde käigus võeti paljandi servalt maha kolm suuremat puud ning puhastati paljandi vertikaalne pind. Tamme sõnul on kaitsealal asuva paljandi puhastamine kooskõlastatud keskkonnaametiga.
Eelmisel aastal korrastati suvepäevadel Lääne-Virumaal asuvat Porkuni tüüppaljandit. Teadlastest koosneva Eesti stratigraafiakomisjoni ettepanekul otsustati sel aastal puhastada Vastseliina paljandit, sest Tamme sõnul pole nad Võrumaal varem seda teinud ning Vastseliina on kultuurilooliselt vahva kant. Eesti Geoloogia Seltsi eesmärk on igal suvel puhastada üks paljand, mis on Eestis oluline ja unikaalne.
Suvepäevade kavas oli veel geoloogiaõppeprogramm Põlva- ja Võrumaa loodusteaduste õpetajatele, selles tutvustati Devoni liivakivi, samuti käidi vaatamas Marinova dolokivikarjääri. Kohapeal tutvuti ka sellega, millest on tehtud Vastseliina linnus.
Õppeprogrammi juhendas Eesti Loodusmuuseumis töötav Sander Olo, kes tavaliselt räägib koolilastele. Ethel Tamme sõnul on tal igapäevane kogemus sellest, kuidas lastele midagi rääkida. Õpetajatel on koolis küll õppekava, millest tuleb kinni pidada, kuid õppeprogramm on abiks õppekavaväliste teadmiste jagamisel.
Esimese päeva õhtul leidis Vastseliina Kirikumäel aset geoloogiaettekannete sessioon. Räägiti Eesti devonist ja Devoni kaladest, samuti sellest, kas esimesed ehitusgeoloogilised uuringud tehti juba orduajal, ning eestlaste soovist näha, mis on maa sees. Anti ülevaade ka 2002. aastal avastatud salapärasest Triigi objektist. See on Saare- ja Hiiumaa vahel Väinameres asuv ümmargune 80meetrise läbimõõduga alang, mille päritolu ja olemuse kindlaks tegemisega Eesti Geoloogia Selts tegeleb.

 

Autor: Kelli Aia
Viimati muudetud: 26/07/2018 08:33:09