Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kagu-Eestist pärit maaerialade lõpetajad said tunnustuse

Parimad maaerialade lõpetajad maaeluministeeriumi vastuvõtul. Foto: Angelika Lebedev

Parimaid maamajanduslike kutseõppeasutuste, Eesti maaülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi põllu- ja maamajandusvaldkonna erialade lõpetajaid tunnustas maaeluministeerium tänukirjaga, tunnustuse said ka neli Kagu-Eesti noort: Taavi Vihmann ja Elina Maran Valga ning Diana Salf ja Anti Samsonov Põlva maakonnast.
Sangaste noormees Taavi Vihmann, kes lõpetas Kehtna kutsehariduskeskuse liikurmasinatehniku eriala ütles, et ta on väikesest peale maal tehnikaga kokku puudunud ning huvi pakkus põllumajandustehnika, sest seda liigub maal palju. „Mul oli Hiina ATV, mis lagunes palju ja hakkasin seda ise remontima. Ilmselt sealt see huvi tuli,” sõnas ta.
Praegu ajateenistuses olev Vihmann rääkis, et plaanib õpinguid jätkata ja linnas praktiseerida, kuid hea pakkumise korral on ta huvitatud ka maal töötama. Maal elama ja töötama motiveerib teda see, et seal on vaikne ja rahulik. Mure, mis võib kaasneda maal töötamisega, on tema meelest see, kas oma töökoja avamise korral ka kliente jagab. Kuid siiski plaanib Taavi Vihmann paari aasta pärast kodukanti tagasi elama tulla.
Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmine ja turustamise magistriõpe lõpetanud Veriora neiu Diana Salf sõnas, et esialgu ta maaga seotud eriala ei valinudki ja tegi avalduse paljudesse kohtadesse, sh ka maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialale. „Tol hetkel võitis hoopis Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, kus õppisin teatrikunsti visuaaltehnoloogiat. Seal sain aru, et see pole mulle, ning astusin EMÜsse põllumajandust õppima,” rääkis Salf.
Põllumajanduse valis ta aga sellepärast, et on selle keskel üles kasvanud. „Minu isal on põllumajandusettevõte, kus olen olnud tegev kogu aeg. Alguses sõitsin lihtsalt kaasas, aitasin kive korjata, katelt kütta jms. Järk-järgult tulid suurema vastusega ülesanded: maaharimine, töö kuivatis, viljavedu, külviplaanide koostamine jne. Nüüd aitan teha peaaegu kõike, mida vaja,” sõnas Salf.
Salfil on isa ettevõtte kõrval enda põllumajandusettevõte, mis on saanud alustava noortaluniku toetust. Lisaks töötab ka palgaliselt ettevõttes, mis müüb põllumajanduseks vajalikke sisendeid ja tegeleb vilja kokkuostuga. Salfi motiveerib kodukohas elama eelkõige see, et see on tema kodu ja seal on ta juured. „Saan jätkata seda, mida on aastaid minu esivanemad ja isa üles ehitanud,” sõnas ta.
Salf ütles, et kui paljudele teeb muret maal elamise korral tööpuudus või töötasu väiksus, siis temal on ses asjas positiivne kogemus. Ta hakkas ise ettevõtjaks ja töötab ka palgalisena. Tema tööpiirkonnaks on aga hoopis Lääne- ja Põhja-Eesti. „Eesti on nii väike, et hea ajalise planeerimise korral jõuan õhtuks ilusti koju,” lausus ta.
Maaülikooli maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise bakalaureuseõppe lõpetanud Elina Maran Harglast rääkis, et valis maaga seotud eriala, sest on maal kasvanud ning armastab maaelu. „Suur mõjutegur oli eriala valikul ka varem veedetud aasta Austraalias. Seal puutusin kokku farmitööga, mis mulle tohutult meeldis. See andis mulle märku, et näen ennast tulevikus samuti maal,” sõnas Maran. Samuti ei pannud õpingute ajal linnas veedetud aastad Maranit ümber mõtlema, vaid andsid hoogu juurde, ning seetõttu on ta praegu rajamas oma kodu kodukanti.
Maranile on tähtis jääda maale, sest seal elavad tema lähedased ning selles piirkonnas on ta end alati koduselt tundnud. „Kõik siinsed mured-rõõmud lähevad mulle korda ning soovin anda ka oma panuse piirkonna arengusse,” ütles ta. Elina Marani hinnangul võib peamiseks mureks kodukandis töötamisel olla motiveeriva töö või töötasu puudumine.
Tänukirja pälvinud maaülikooli tehnika ja tehnoloogia bakalaureuseõppe lõpetanud Anti Samsonov on pärit Räpinast.

 

Autor: Kelli Aia
Viimati muudetud: 12/07/2018 08:51:43

Lisa kommentaar