Aianduskooli õpilased (vasakult) Jegor Fedotov, Irina Kalinkina, Uljana Jermolajeva ja Darja Barinova ütlesid nagu ühes suust, et nad teavad paljude taimede ja põõsaste nimesid ainult eesti ja ladina keeles. Foto: Mari-Anne Leht

Räpina aianduskoolis on juba aastaid õpetatud neile, kes tulevad Ida-Virumaalt või Pihkva oblastist, nooremaedniku eriala kõrval ka eesti keelt.

„Kui mullu augustis kooli tulin, ei saanud üldse eesti keelest aru ja siis oli tunne, et lähen Pihkvasse tagasi,” meenutas Jegor Fedotov, kes tuli Räpinasse kutse omandamise ja eesti keele õppimise sooviga. Kolm kuud hiljem hakkas ta eesti keelest aru saama ja koju naasmise soov oli kadunud. „Kui minu eesti keelest ei ole aru saadud, kordan seda inglise keeles,” märkis Fedotov, kes on tänu inglise keele oskusele ka kursusekaaslastele vajaduse korral tõlgiks olnud.
Petserist pärit Irina Kalinkina on eesti juurtega nelja lapse ema ja õpib rühmas koos tütrega. „Vanaema ja vanaisa olid setud ja mu ema räägib eesti keelt,” lausus Kalinkina.
Kogu perega Räpinasse kolinud Kalinkina on Eesti kodanik ja räägib eesti keelt soravalt. „Soovin, et mu lapsed saaksid hea hariduse, arstiabi ja tervislikku toitu,” loetles ta Eestisse kolimise põhjusi.
Darja Barinova tuli kooli samuti Petserist, kuhu tema vanemad tulid mõni aasta tagasi elama Hantõ-Mansiiskist. „Lilled meeldivad mulle väga ja kui ma enne kooli tulekut teadsin vaid, et lilli tuleb kasta, siis nüüd tean neist palju rohkem,” lausus ta. Barinova tunnistas, et eesti keel on raske ja selle omandamiseks tuleb tal palju tööd teha.
Uljana Jermolajeva tuli Räpinasse Narvast, kus ta kuuleb väga vähe eesti keelt. „Alguses ma veidi kartsin, kuid nüüd saan eesti keelest aru ja pisut ka räägin,” lisas ta.
Kõik nad soovivad sügisel Räpina aianduskooli eestikeelses rühmas õpinguid jätkata: Fedotov, Kalinkina ja Jermolajeva soovivad õppida maastikuehitajaks, Barinova floristiks.
„Meie eesti keele õpetaja Koidula Rauk on väga nõudlik,” tunnustas Kalinkina, kes unistab, et saaks õpetaja juures veel pool aastat eesti keelt õppida.

Nad on siirad ja positiivsed
Suurte kogemustega eesti keele õpetaja Koidula Rauk ütles, et integratsioonirühmaga on tal aastas 264 tundi.
„Juunis lõpetavast rühmast pooled ei osanud kooli tulles sõnagi eesti keelt,” meenutas ta ja tõi näiteks Jegor Fedotovi, kes räägib nüüd juba korrektset eesti keelt.
Keele õppimine on rühmas mänguline, selleks on klassis isegi kastitäis mänguasju. Kelle poole õpetaja mänguasja saadab, see peab tema küsimusele vastama.
„Dialoogi eel mõtleb iga õpilane, kas ta on lõvi- või tiigrikutsikas või kes iganes, sest kui oled keegi teine, ei ole sa rääkides pinges,” tõi õpetaja näite.
Euroopa Liidu keeleõppeprojekti raha on võimaldanud korraldada õppeaasta jooksul kaks keelelaagrit, veeta päeva Eesti Rahva Muuseumis, käia Tartu botaanikaaias …
Üks keelelaagritest toimus köögiviljakasvataja juures, kus kobestati mulda, külvati ja istutati. Õpetaja Rauk ütles, et nii viibimine eri keskkondades kui ka erinevad tegevused toetavad teoorias õpitut ja muudavad õppimise huvitavaks.
„Rühm on hästi elav, ühtehoidev, selle liikmed on erineva hariduse ja vanusega ning aitavad üksteist meeleldi,” iseloomustas neid eesti keele õpetaja.
Kursuse juhendaja Katrin Kivistiku sõnul on rühmas 14 inimest. „Integratsioonirühma õpetamise eesmärk on venekeelsest keskkonnast tulnutele nii eesti keele kui ka nooremaedniku eriala õpetamine,” lausus Kivistik. Ta märkis, et varem rühmas nooremaedniku kutse omandanutest on enamik jätkanud õpinguid aianduskoolis.
Kivistiku sõnul on huvi rühmas õppimise vastu aasta-aastalt kasvanud. Räpina aianduskool on integratsioonirühma võtnud õpilasi vastu juba 2003. aastast ja selle aja jooksul on kursuse lõpetanud üle 80 õpilase. Sügisest alustab taas uus rühm.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 21/06/2018 10:29:13