Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Tuleb Baltikumi suurim tudengifestival Gaudeamus

Foto: Oliver Vaagen

Baltikumi suurim tudengifestival Gaudeamus toob 22.-24. juunil Tartusse enneolematu tule- ja tantsuvaatemängu.
22.–24. juunil Tartus toimuv rahvusvaheline üliõpilaste laulu- ja tantsufestival toob kokku üle 4000 kõrgetasemelise esineja kogu Baltikumist. Eestis korraldati viimati Gaudeamust 12 aastat tagasi, seega järgmist festivali võõrustab Eesti tõenäoliselt mitte enne 2030. aastat.
Festival on EV100 suvise programmi tippsündmus ning ühendab valguskunsti, muusika, koorilaulu ning tantsu eriliseks vaatemänguks, mille sarnast pole Tartus varem korraldatud. 22. juunil, avaetendusel esitatakse Carl Orffi kantaadi “Carmina Burana” parimaid palasid ja üles astuvad astuvad parimad üliõpilaskoorid ning Tartu ja Tallinna ülikoolide sümfooniaorkestrid.

Avaetenduse eel, algusega kell 21, kogunevad Gaudeamuse tuhanded esinejad Kassitoomele, et süüdata festivali tuli ja alustada tõrvikurongkäiguga. Kassitoome orgu süüdatakse põhust ja õlgedest tehtud “ajaratas”, millest saab omakorda festivali tuli, mis annab sädeme tuhandele väiksemale tõrvikule. Laternast võetud tuli põleb kogu festivali aja Tartu Raekojas.

“Tulevärki saab kindlasti, sellega mängitakse läbi kogu etenduse. Tuli sümboliseerib nii hävimist kui ka uuestisündi ja me jutustame seda kõike, kasutades suuri uhkeid tuleskulptuure ja ilutulestikku,” lubab avaetenduse lavastaja Märt Koldits.

President Kersti Kaljulaidi kutsel saabuvad Tartusse Gaudeamuse avatseremooniale ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistama ka kuus Euroopa riigipead: Gruusia president Giorgi Margvelašvili, Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti president Raimonds Vējonis, Poola president Andrzej Duda ja Soome president Sauli Niinistö.

Mitmekülgne tasuta programm
23–24. juunil toimuvad Tartu Raekoja platsile ehitatud lavadel tasuta kontserdid, kus astuvad üles mitmed tunnustatud tantsu- ja laulutrupid Eestist, Lätist ja Leedust, ühendades kaasaegsed tantsud ja popmuusika folklooriga. Lisaks astub üles eksootilisest Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit trupp Palissander.

23. juuni õhtul annab Eesti Rahva Muuseumis erikontserdi 250-liikmeline Leedu muusikute koosseis. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul esitatakse Leedu rahvuspillide saatel kauneid rahvalaule.
23. juuni programmi kroonib Tamme staadionil toimuv tantsuetendus “Jaaniöö müsteerium”, mis toob publiku ette jaanitraditsioonid ja salapära, ühendades need kaasaegse tantsuga.

1000 aasta jaanipäeva traditsioonid ühes õhtus
Pühapäeval, 24. juunil kannab Tartu lauluväljakul toimuv “Jaanipäeva laulud” publiku ja osalejad läbi jaanipäeva traditsioonide ja 1000 aasta. Laulupeol osalevad kõik festivalil osalevad koorid ja orkestrid Baltikumist.
Külalised saavad kõhu täis Lauluväljakul avatud Taluturult, kus müüakse head ja paremat toitu kohalikelt tootjatelt. Laulupeo õhtujuhid on Helena Pruuli ja Priit Strandberg. Laulupeo kunstiline juht on Kuno Kerge, lavastaja Ain Mäeots.

Pileteid tantsuetendusele “Jaaniöö müsteerium” ja laulupeole “Jaanipäeva laulud” saab osta Piletilevist. Avaetendus ja päevased etteasted on aga kõigile pealtvaatajatele tasuta.  

Projekti toetavad EV100, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Tartu linn, Rektorite Nõukogu, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Eesti Rahva Muuseum.

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/06/2018 10:21:54

Lisa kommentaar