Endistest vallakeskustest saab teenuseid erinevalt

Võru suurvallaks liitunud omavalitsuste keskustes, sealhulgas Vastseliinas, alalist teenuskeskust pole, sotsiaaltöötaja sõidab kohale inimeste muresid kuulama graafiku järgi. Foto: Ülle Harju

Kui mõnes Kagu-Eesti paigas käivad liitunud valdade sotsiaaltöötajad ja teised ametnikud kindlal ajal endiste valdade keskustes, siis teistes töötab kohapeal vähemalt üks ametnik, mõnes mitu.

Põlvamaa Räpina vallaga liitunud Veriora ja Meeksi vallas on teenuskeskus, esimeses töötab viis, teises kolm ametnikku. „Raamatupidaja ja teedespetsialist Verioras töötavad kogu valla heaks,” täpsustas vallavanem Enel Liin, kelle sõnul jätkavad teenuskeskused ajani, kuni valla vajadused on selged.
Kanepi vallaks liitusid Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald. Vallavanem Andrus Seeme sõnas, et nii endises Valgjärve kui ka Kõlleste valla keskuses on nüüd teenuskeskus, kus töötab sotsiaalnõunik, teised spetsialistid, nagu ehitus-, maa- ja arendusnõunik, käivad seal vajaduse korral.
Põlva vallavalitsuse avalike suhete spetsialist Annely Eesmaa lausus, et Ahja, Laheda, Mooste ja Vastse-Kuuste vallaga tehtud ühinemislepingus on kirjas, et teenuskeskustes osutatakse teenuseid, mida on otstarbekas lähedal osutada.
„Igas keskuses töötab alaliselt täiskohaga teabespetsialist, kes suhtleb inimestega, võtab neilt avaldusi vastu, abistab dokumentide koostamisel, vahendab elanike ja vallavalitsuse vahel informatsiooni ja tegeleb muude kohustustega,” loetles ta.
Eesmaa lisas, et valla sotsiaaltööspetsialist võtab kaks korda nädalas teenuskeskuses inimesi vastu, kord kuus aga jurist ning ehitus- ja maaspetsialist. „Töö selline korraldamine on säästlikum kui mitut ametnikku kohapeal hoida,” sõnas ta.

Valgamaal ka teenuskeskused

Valga asevallavanem Enno Kase ütles, et teeninduskeskuste loomine on kirjas ka Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla ühinemislepingus. Neljas endise valla keskuses on kohapeal erinevate ülesannetega sekretär ja sotsiaaltöötaja, kolm hooldusspetsialisti ja kaks lastekaitsespetsialisti teenindavad nelja endise valla piirkonda.
„Piirkond on suur ja sellepärast ei ole arukas Valgast 30 kilomeetri kaugusele teega seotud küsimuse pärast sõita, kuna kohapeal võib selguda, et probleemi lahendamine on odavam kui Valgast kohale sõitmine,” tõi Kase näite hooldusspetsialisti vajalikkusest kohtadel.
Valgamaa Otepää vallas on teenuskeskused Sangastes, Pukas ja Paluperas, kus on sotsiaaltöötaja, heakorraspetsialist ja poole kohaga teenuskeskuse juht. Sangaste, Otepää, enamik Puka ja pool Palupera vallast liitusid Otepää vallaks.
Vallavanem Kaido Tamberg märkis, et poole kohaga teenuskeskuse juhid jagavad inimestele vajalikku teavet ehk on kohtadel valla käepikenduseks.
„Kauaks teenuskeskused jäävad, ei ole veel teada, kuid elu liigub selles suunas, et ühel hetkel ei ole neid enam vaja,” vaatas Tamberg tulevikku.
Tõrva vald moodustus endisest Helme, Hummuli ja Riidaja vallast ning Tõrva linnast, lisaks paar küla endisest Puka vallast. Teenuskeskus on kolmes endises vallas.
Tõrva vallavolikogu esimees Enn Mihailov ütles, et üleminekuperioodil on keskused kindlasti vajalikud. „Aeg näitab, kui vajalikud nad tulevikus on,” lausus ta. Mihailovi sõnul on valla kolmes teenuskeskuses kohapeal sotsiaaltöötaja, kes vajaduse korral suunab abivajaja õige spetsialisti juurde.

Võrumaal nii ja naa

Rõuge vallavolikogu esimees Aigar Kalk ütles, et ühinemisläbirääkimiste ajal peeti vajalikuks teenuskeskuste moodustamist endiste valdade keskusse, et vald oleks inimestele lähemal ja piirkond ei ääremaastuks.
Rõugega liitus kolm valda ja ka osa Misso vallast. Viimase teenuskeskuses on ametis kolm ametnikku, sama palju ka Varstus, Mõnistes neli ja Haanjas koguni viis ametnikku.
„Liitunud valdades oli valla osutatavate teenuste pakkumine lahendatud erinevalt,” põhjendas Kalk ametnike arvu erinevust kohtadel. Ta lisas, et liitunud valdadele ei saa ühe vitsaga läheneda ja teenuskeskuste vajalikkuse kohta tuleb teadmine mõne aja pärast.

Antsla vallaks liitusid Antsla ja Urvaste vald. Abivallavanem Kurmet Müürsepp sõnas, et endises Urvaste vallamajas on küll teenuskeskus, kuid alalist töötajat seal ei ole.
„Vallavalitsuse töötajad, nagu sotsiaaltöötaja, majandusspetsialist ja teised, võtavad seal neli päeva nädalas inimesi vastu,” täpsustas ta. Müürsepp lisas, et keskuse tuleviku otsustab volikogu.
Võru vallaga liitus neli valda, mille üheski endises keskuses ei ole teenuskeskust, kuid on teenuspunkt, kuhu valla sotsiaaltöötaja kindlaks ajaks inimeste vastuvõtuks kohale sõidab.
„Tegime õige otsuse, et me kohtadele töökohti ei moodustanud, sest elu on juba näidanud, et tihti istub sotsiaaltöötaja seal üksi ettenähtud aja ära,” lausus vallavanem Kalmer Puusepp. Ta lisas, et kogetu põhjal on teenuskeskustes töötavate ametnike töökoormus küsitav.
Võru vallavalitsuses võib kaalumisele tulla sotsiaaltöötajate, aga ka teedespetsialisti punktidesse sõidu graafiku muutmine, kui inimesi endiselt punktidesse ei tule.
„Nii teenuskeskuste ülalpidamine kui ka seal alaliselt spetsialisti või mitme hoidmine on vallale lisakulu,” ütles Puusepp, kes ei näe samuti teenuskeskustel tulevikku.

Setomaa vallaks ühinesid Värska ja Mikitamäe Põlvamaalt ning Meremäe ja osa Misso vallast Võrumaalt. Vallavanem Raul Kudre ütles, et nii Meremäe kui ka Mikitamäe teenuskeskuses töötab sotsiaaltöö- ja kantseleispetsialist ning Luhamaa raamatukogu töötaja teeb ka kantseleispetsialisti tööd.
„Teenuskeskused on meil hästi tööle hakanud,” sõnas Kudre. Ta lisas, et keskuse spetsialistidel on ka teisi kohustusi, näiteks hoida endisel vallamajal silma peal, aidata kaasa kultuuritööle jm.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 14/06/2018 10:08:39