Kunstikuuri sissekäigu ees tundub, et selle taga on vaid mõned pisikesed ruumid, kuid tegelikkus on vastupidine. Foto: Mari-Anne Leht

Tumepunastest hööveldamata laudadest suur kuur Ala-Rõuges on soojal ajal seal toimetavate naiste, müüdavate toodete ja hingele pakutava poolest üks ütlemata vahva paik.

Kui LõunaLeht Kunstikuuri jõudis, oli see alles viiendat päeva lahti. „Oleme kõigile avatud mai lõpust augusti lõpuni ja nii juba üheksandat aastat,” ütles Lya Veski, üks viiest kuurirahva esindajast, kelle kord oli sel päeval kuuris olla.
Ukse ees olijale pisikesena näiv kuur on mitmekorruseline ja nii esemete kui ka väljapanekute poolest omanäoline.
Keldrikorruse esimeses ruumis on kudumid, teises puidust alused, pajalapid ning viimane kannab kutsuvat nime Moosikelder. Moosipurgid on riiulil ja Nopri talu piimatooted külmikus. Seina ääres meenutab minevikku käsitsi aetav koorelahutaja.
„Võlvidega kelder pärineb esimese Eesti Vabariigi ajast, mil selles oli Rõuge piimameierei kelder. Kuurid keldri peal on aga nõukogude ajast ja need ehitati varumiskontori tarbeks,” tutvustas Veski ruumide päritolu.
Puidust trepp viib eesruumist suurde kuuri, mida võib julgelt nimetada vaipade paradiisiks, sest kümned erivärvilised ja -mõõdulised kaltsuvaibad võtavad enda alla suurema osa kuurist. Ruumi on ka laastukorvidele, lõikelaudadele, pinkidele, vilditud vestidele, mütsidele …
Välisseina üleosa kaunistab sada telgedel kootud pisikest tassialust. „See on Kunstikuuri panus riigi juubeliks,” ütles Veski. Ruumi siseseinal on Tiit Varblase maalid.
Vaipade paradiisist viivad lühikesed trepid pisut kõrgemale, kahte talvetuppa, kus muu hulgas on ka kangasteljed ja ühes toas kuuri neljas kiik. Kolm kiike on vaipade paradiisis.
Külastajatele, eelkõige lastele, pakuvad kiiged alati rõõmu.
Ühes talvetoas käib aasta ringi koos keraamikaring Aivar Rumvolti juhendamisel. Teises kootakse kangastelgedel kaltsuvaipu ja tehakse näputööd.

Viis naist ongi kuurirahvas

Nii kutsuvad ennast need, kelleta kuur ei oleks soojal ajal iga päev avatud. Naisi liidab käsitöö, mida nad ise teevad, ja ka see, et nad huvituvad teiste tegemistest ning jagavad huvilistele lahkelt teavet.
Liina Eller ütles, et kuuripäevadel näeb ta enda ümber nii ilu kui ka erinevaid inimesi. „Olen tähele pannud, et kuuri külastajatel on meie juures hea olla, sest nad veedavad siin pikalt aega,” sõnas Eller. Ta lisas, et aastatega on lisandunud järjest rohkem positiivse mõttelaadiga külastajaid.
Elleri sõnul on kunstikuur jõudsalt arenenud tänu sellele, et on sõltumatu. „Toetusi oleme saanud projektidest, kuid nende kirjutamiseks oleme pidanud ise vaeva nägema,” märkis ta.
Ülle Lehtsalu sõnul saab ta kuurist häid emotsioone, sest seal käib palju põnevaid inimesi. „Ootan sinna mineku päeva ja naudin sealolekut,” sõnas ta.
Liilia Tann liitus kuurirahvaga tänavu. „Lya (Veski – toim) juhendas Sänna kultuurimõisas kaltsuvaipade kudumise ringi ja tema kaudu liitusingi kuuriga,” meenutas ta.
„Kuuripäevadel näen, mida eesti naised mitte just kõige kergema elu kõrvalt teevad,” tunnustas Tann. Ta lisas, et nii nagu tema, saavad kõik tegijad käsitöö kaudu ennast väljendada.
Veski naudib külastajatega suhtlemist. „Kui olen avatud ja naeratan, käitub nii ka enamik külastajatest,” lisas ta.
Annika Kevvail on nende aastatega tekkinud nn kuurituttavad, kellega kohtub just siin igal suvel. „Kuuris käib palju rõõmsaid ja lahkeid inimesi,” tõi ta esile kuuripäevade võlu. Kevvai sõnul käivad paljud kunstikuuris igal aastal.

Külastajaid piisavalt

Kuigi kuur avas kõigile uksed alles laupäeval, käib huvilisi juba piisavalt.
„Naudin seda kohta ning alati, kui mul aega on, tulen siia ja ostan endale või sõpradele midagi,” ütles Anne, kes seegi kord ostis kaltsuvaiba.
Anne unistab rahalisest võidust, sest siis saaks ta kuurist palju asju osta.
Laine sõnul on kunstikuur väga vajalik, sest selles näevad külastajad ehedat käsitööd. „Käsitööd peab heade mõtetega tegema, siis tulevad tööd kenad,” ütles Laine, kes koob linasest lõngast seelikuid.
Veski sõnul ostetakse kõige enam kohalikku toitu ja kaltsuvaipu. Vaipade tegijaid on kõige rohkem ning iga vaip on eriilmeline ehk kuduja nägu. Ka on siin müüdava käsitöö hind taskukohasem kui pealinnas.
Kevvai sõnul Kunstikuur veel valmis ei ole, sest järgmise tööna soovitakse nn vaipade paradiis ehk kuuri suurim ruum renoveerida nii, et seinapragudest tuul läbi ei puhuks, põrand ei vajuks ja katus läbi ei laseks.
Kaugem unistus on tuua Kunstikuuri ruumidesse sisse vesi, kuna praegu pesevad nad tasse ämbris õues.
Aeg on näidanud Kunstikuuri vajalikkust nii käsitöö tegijatele kui ka huvilistele.
Üheksa aasta jooksul on kuuri külastanud üle mitme tuhande huvilise. Lisaks Eestimaa inimestele on tulijaid Jaapanist Ameerikani, paljudest Euroopa riikidest ja ka Venemaalt. Oma käsitööd on aastate jooksul Kunstikuuri toonud paarsada tegijat. Peamiselt Võrumaalt, aga ka Põlvamaalt Maarja küla.
Mõned väljavõtted külalisteraamatutest: „Hingel on hea, sest siin on rahulik”, „Siin näeb, kui tublid on inimesed”, „Hoone on väga arukalt kasutatud ja esemed väga leidlikult välja pandud”, „Tuleb vanaema ait meelde, väga retro värk” jne.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 07/06/2018 09:31:51