Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Nõupäeval tehti plaane 800 000 euro jagamiseks

Foto: Põlvamaa Arenduskeskus

23. mail peeti Põlvamaal Räpina sadamas kolme Kagu-Eesti maakonna kohalike omavalitsuste juhtide ja töötajate iga-aastast nõupäeva. Suurepärane ilm, huvitavalt organiseeritud päev ning huvi haldusreformi järgselt kujunenud olukordade vastu tõi kohale rekordilised 140 osalejat.

Nõupäeva alustati maakondade ühislipu heiskamisega ning oma tervitussõnad edastasid Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse ja Põlvamaa Arenduskeskuse nõukogu esimees Georg Pelisaar, Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ning Valgamaa Arenguagentuuri juhataja Rein Org.

Nõupäeval toimus pikk ühisarutelu teemal, millist Kagu-Eestit me soovime. Selle juhatas sisse rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse juhataja Kaire Ööbik, kes tõi lauale juba varasemalt meediast läbi käinud rõõmusõnumi, et taasluuakse Kagu-Eesti programm, millega peaks alates 2019. aastast järgnevad neli aastat kagunurga maakonnad ühishuvide elluviimiseks saama täiendavat lisarahastust ligi 800 000 eurot ja seda igal aastal.

Päeva juht Haimar Sokk viskas seejärel õhku küsimused, millist Kagu-Eestit me tahame, kuhu antav lisaraha paigutada ning millised võiksid olla need kolme maakonna ühishuvid. Mõttetöö aitasid käima saada Lahedad Mutid Lahedalt.

Eestlastele omaselt ei saadud algul minema ega pärast pidama, kuid kokkuvõttes tulid esile mõned korduvad mõtted. Näiteks leiti, et üks võimalus oleks lisanduva rahaga laiendada praegust hajaasustuse programmi, kuna see toimib hästi, on maapiirkondades väga vajalik ning suurema haarde puhul suudaks kohalikud omavalitsused läbi selle programmi aidata suuremat hulka kohalikke elanikke esmaste olmeprobleemide lahendamisel. See omakorda võib kaasa aidata maalt väljarände pidurdumisele.

Samuti leiti mitmel korral, et elu säilimiseks väljaspool linnaregioone on oluline riiklikul tasandil tegeleda regionaalpoliitikaga selliselt, et see kaugemate regioonide arengule ka reaalset mõju avaldaks. Tõdeti, et väiksemad tegevused 800 000 euro eest aastas ei pruugi olla see, mida Kagu-Eestil vaja on, vaid ilmselt on tarvilikumad suuremad riiklikul tasandil tehtavad muudatused. Arvati, et need võiks eelkõige väljenduda regionaalsete erisuste näol. Nendeks meetmeteks võiksid olla näiteks maksuerisused, tasuta elekter, teatud valdkondades suuremad palgad, kauguse arvestamine Tallinnast jms.

Korduvalt mainiti ka heas seisus teede olemasolu ning paindliku, mitmekülgse ja vajadustele vastava transpordi olemasolu tähtsust. Samuti pakuti välja erinevate fondide loomist, näiteks pereettevõtete tegevuste toetamiseks, riskijuhtumite maandamiseks või noorte perede kodulaenude garanteerimiseks.

Rõhutati, et igati tuleb toetada noorte inimeste ja perede soovi tulla maale elama. Sellele aitab kaasa juba mainitud hajaasustuse programm, kuid noorte jaoks on oluline ka kaugtöövõimaluste (sh kiire internet) loomine ja head transpordiühendused. Tiit Toots tõi välja, et noortel tuleb küll lasta ära käia teadmisi ja kogemusi omandamas, kuid juba väiksest peale tuleks neis kasvatada sidet kodukoha ja kohaliku kogukonnaga, et hiljem see side juurtega oleks piisavalt tugev ja tekiks soov tagasi kodukohta tulla. 

Pakuti välja ka teisi rohkem või vähem lennukaid ideid, näiteks Kagu-Eestit tutvustava filmi tegemine, ülikiire interneti nn viimase miili kodudeni viimine, Kagu-Eesti Euroopa hõbemajanduse piirkonnaks kuulutamine, Tartu lennuühendustega tihedama kontakti tekitamine, Koidula piirpunkti ja laiemalt raudteeühenduse taaselustamine jms.

Kokkuvõttes tõdeti, et antav lisarahastus tuleb lihtsalt ärakulutamise asemel tagasi teenima panna. Milles see täpsemalt ja ühishuve arvestavalt seista võiks, jäi siiski veel lahtiseks. Rahandusministeeriumi esindaja sõnul peavad vastavasisulised arutelud jätkuma mõttetalgutel, kus Kagu-Eesti maakonnad seavad ühised eesmärgid tuleviku osas. Rahandusministeerium saab Kagu-Eesti programmi kokkupanemise käigus aidata mõelda, kuidas nende eesmärkideni jõuda.

Päeva teine pool jätkus lõbusamas võtmes ning proovile pandi maakondade juhtide ja töötajate teadmised EV100 teemalises Kuldvillakus ja maakondadevahelises vesijalgrataste pendelteatesõidus. Kuldvillaku võitis Võrumaa võistkond ning veespordis saavutas Põlvamaa napilt esikoha.

Auhindamisele ja ühislipu Valgamaale üleandmise järgselt pakkus muusikalist meelelahutust Nedsaja Küla Bänd.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/05/2018 08:38:23

Lisa kommentaar