Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

„Surnud” sõdur: pärislahingus oleksin ilmselt varem jooksma hakanud!

"Surnud" Ales Sadik ja Sander Randma pidid ootama järgmise hommikuni, et taas "ellu" ärgata ja lahingusse tormata. Foto: Ülle Harju

Kaitseväe ja kaitseliidu koostöös toimuv suurõppus Siil (2.–14. mai) on Kagu-Eestis täies hoos. Pühapäeval oli suurem lahingutegevus Võrumaal Tsooru kandis, milles osalejate käest LõunaLeht muljeid küsis.

Lõuna ajal valitses Roosiku lähedal Mustjõe silla ümber pingeline ootus. Puude tagant ja põõsastest kerkisid aeg-ajalt välja rohepruuniks maalitud näod, uurimas kulmud kipras, ega juba kuskilt vaenlase rünnakut paista. Taevas tiirutasid helikopterid ja isegi üks hävitaja. Kohalikud külamehed olid oma auto teeotsa parkinud ja jälgisid huviga sõjameeste toimetamist.
„Sul vett on? Annan intervjuu veepudeli vastu!” lõõpis üks õppusel osalenud noormees, kes männipuu taga külitades üritas lõõskava päikese eest varju leida. Kuigi siilipoistele oli hommikul sõnad peale loetud, et päev tuleb kuum ja tuleks piisavalt vett kaasa võtta, loobus nii mõnigi raskete veepudelite tassimisest. Nende õnneks liikus ringi veekuller, kes hädalisi kõige suuremast janust päästis.
Kui üks pikem õhuhäire mööda sai, õnnestus kanarbiku vahelt leida rühmaülem Reimo Rüütel (27), tsiviilelus tootmisfirma ostuspetsialist, kes oli lahkelt nõus intervjuud andma ka veepudelit vastu saamata.
„Vastane kopteritelt õnneks meid ei avastanud ja tuld meie pihta ei avatud,” kommenteeris ta möödunud episoodi kokkuvõtteks. Reimo oli enda sõnul päikeselisel raiesmikul oma rühmaga passinud umbes poolteist tundi. Sinna taganesid nad pärast hommikust välklahingut ootamatult rünnanud vastase eest. „Oleme siin nüüd vähendatud koosseisuga, kahekümne seitsmekesi, sest neli meest „hukkusid” selles lahingus kahjuks,” märkis ta. „Oleme hajutatud ja hoiame vastasel silma peal.”
Reimo Rüütel lisas, et rühm saab sidevahendite kaudu jooksvat infot, kustpoolt on oodata järgmist vastase rünnakut. Mis aga täpselt juhtuma hakkab, seda pole siiski päris täpselt võimalik ennustada.
„Rännakul olles on magatud mõni mahasõit maha, sellisel juhul peab kohe mõtlema ümber, kuidas saaks tagasi õige marsruudi peale,” märkis Rüütel vastuseks küsimusele ette tulnud valearvestuste-ootamatuste kohta.
Terve Siili kohta ütles ta, et ette ei osanud ette näha, et harjutamine nii intensiivne on. „Kogu aeg on tegevust ja peab olema valmis järgmiseks juhtumiseks. Väga ootamatu on tulla tsiviilist niimoodi sõjaolukorda, aga saame hakkama ja peame vastu. Mehed on väga motiveeritud ja oleme tublid.”
Kas väsimus ka murrab? „Unetunde on jah vähe olnud, aga kui on vastasega kontakt, siis läheb meestel pulss üles ja uni kaob kohe,” ütles Reimo Rüütel.
See kant ja üldse Võrumaa on Kohtla-Järvelt pärit mehele võõras. „Kes Kuperjanovis teenisid, tunnevad seda kohta muidugi hästi, mina teenisin aga Jõhvi jalaväepataljonis,” rääkis Reimo. Ta lubas kohe pärast Siili lõppemist sellelt saadud väärt kogemusi-elamusi sõpradega jagada. „Sai kõik meelde tuletatud, mis on sõjaväes pähe tuubitud ja lihasmällu talletatud,” kiitis ta.

Pettunud „surnud” lõid autokastis aega surnuks
Hommikuses äkklahingus „surma” saanud meeste intervjueerimiseks tuli nad üles otsida sidepunkti auto kastist. Kuigi meeste meel oli mõru, et reeglite järgi samal päeval enam lahingusse ei saanud, olid kaks neist nõus oma muljeid jagama.
„Vastane ründas meid külje pealt läbi soo ja nii-öelda jooksid läbi meist,” selgitas Sander Randma (26), kes on päriselus ehitaja Tallinnas. „Jäime kahjuks neljakesi maha. Mina julgestasin, kuulipilduripaar kattis minu taganemist. Meie põhipositsioon oli natuke tagapool ja nad tulid täpselt meie põhipositsiooni ja kuulipilduri vahele – meid lõigati ära.”
Randma sõnul määravad õppusel „surmasaamise” kohtunikud. „Kuna olime ära lõigatud ja vähemuses, siis meid määrati surnuks.” Kui oleks tegu olnud päris lahinguga, kas Randma oleks enda arvates ka päriselt surma saanud? „Raske öelda, oli nii palju muutuvaid tegureid,” kõhkles ta vastusega. „Päris olukorras oleksin ilmselt vähe varem jooksma, taganema hakanud, kui kuulid üle pea oleksid jooksnud.”
Kas on kehv tunne ka? „Jah, tahaksin lahingusse tagasi minna!” ütles Randma. „Kahjuks täna peab olema kõrval. Homme olen aga jälle „elus” ja tagasi rivis!” Kui õppus läbi saab, siis on tal mõte, et ehk teha endale ka relvaluba – kaitsjaks olemine hakkas talle Siilil meeldima. „Väga vinge!” kiitis ta Siili.
„Mulle ka väga meeldib,” lisas Sandri paarimees Ales Sadik (26) Sillamäelt, kes temaga koos samuti autokastis aega surnuks lõi. „See on hea kogemus. Kui kutsutakse, tulen järgmisel korral kindlasti jälle!” Eraelus on ta tehnikakaupade müüja.

Madin oli kõva

Siili teabeohvitser Maret Kommer selgitas, et pühapäevases õppelahingus oli Roosikul kaitses 22. jalaväepataljoni umbes kompanii suurune üksus (u 120 võitlejat), keda ründas Leedu jalaväekompanii, milles oli umbes sama palju võitlejaid.
„Stsenaarium oli suures osas selline, et ründavad üksused alustasid oma tegevust umbes Rõuge-Lüütsepa joonelt ning nende eesmärk oli hõivata esmalt Tsooru asula kui oluline sõlmpunkt ning sealt edasi liikuda Antsla peale,” kirjeldas ta.
Relvakonflikt tekkis Roosiku külas Mustjõgi silla piirkonnas. Lisaks Roosikul tegevuses olnud Leedu kompaniile osalesid ründavate üksuste koosseisus ka 2. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ja Saksa mägijäägrite kompanii. Lahingud kestsid kogu päeva, kuid operatsiooniala laienes eri piirkondades vastavalt sellele, kuidas lahingutegevus edenes. Õhuründevahenditest olid harjutusse kaasatud Briti kopterid Lynx Wildcat ja Poola ründelennukid Su-22.
„Reaalse lahingu sarnaselt olid harjutusel ka hukkunud ja kannatanud,” märkis ta. „Pärast lahingute lõppu ärkasid hukkunud muidugi ellu ning kannatanud said endalt ilma komplikatsioone kartmata sidemed maha harutada.“

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/05/2018 09:26:57

Lisa kommentaar