Küsitlus
Ilm täna
Võru
13°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
14°
Antsla
12°
Valga
13°
Räpina
14°
Tõrva
13°
Võru
20°
Põlva
19°
Otepää
19°
Tartu
19°
Antsla
20°
Valga
20°
Räpina
19°
Tõrva
20°
Võru
22°
Põlva
22°
Otepää
22°
Tartu
23°
Antsla
22°
Valga
23°
Räpina
22°
Tõrva
23°

Vastseliina linnus on saanud uue kuue palverännu ja keskaja elamuskeskusena

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Palverändurite maja perenaine Margit Tobre ootab külalisi lähedalt ja kaugelt, palverändureid ja turismigruppe, klassiekskursioonidest rääkimata. Foto: Ülle Sillamäe

25. mail avatakse külastajatele Vastseliina linnuse juures uusehitis – palverändurite maja. Linnuse projektijuht, ametlikus keeles kojaülem Kadri Moppel tutvustab majaperenaiste Marge Ojastu ja Margit Tobre ning külastusjuhi Kaja Vodi juhatusel uuenenud linnuse sisu.

Vastseliina linnust külastasid omal ajal palverändurid üle maailma, praegu on Eestis avatud palverändurite teekond Piritalt Vastseliina.
Juba aastasadu on liikunud kuulsad legendid Vastseliina piiskopilinnuse kabelist kostnud meloodia ja imepärasest valguse kohta. Kõige suurem ime aga sündis ristiga, mis hülgas seina taotud raudnaelad ja hõljus seisma uude asukohta – altari kividele. Seda imet kogedes said pimedad nägijaks ja kurdid kuuljateks ning püha risti kabeli külastus andis suisa 40-päevase indulgentsi, mille kinnitas 14. sajandi keskpaigas paavst Innocentius VI.
Uus palverändurite maja on väljast kulunud ja luitunud, kuid modernse väljanägemisega. Kadri Moppel selgitab, et roostetanud välimus sulandub paremini linnuse varemete koloriidiga.
Astume kulunud välimusega maja uhkest klaasuksest sisse. Kohe ukse juures on suur pott ja kauss hernestega. Iga külastaja paneb herne potti. Nii ongi ta üle loetud. Annan minagi oma panuse külastajate hernenimistusse.
Kaja Vodi avab suure riidekapi, milles on arvukalt klassikaliste palverändurite varustust. Püha Jakobuse kuju järgi on näha, et tavalise palveränduri varustusse kuulus pisut raha, palveränduri kott, peleriin ja laiaääreline viltkaabu.
Külastajal on võimalus võtta kepp kätte ja tõmmata peleriin ülle ning asuda retkele. Esialgu Vastseliina linnuse piires.
Kes rännakule ei taha kohe minna, võib aega veeta interaktiivse mänguga „Käed külge!“. See on üsna haarav puutetundliku ekraaniga lauamäng, kus tuleb vastata valikvastustega küsimustele. Sellist ajaveetmist ei soovitata neile, kes põevad arahnofoobiat, sest ekraanil sibavad ringi toredad ja kahjutud ämblikukesed. Kuid foobia ei küsi!
Külastaja saab ülevaate kogu palverändurite kombestikust ja rituaalidest nii külastusjuhi seletuste kui ka interaktiivsete infotahvlite kaudu.
Kuigi palveränd oli omal ajal ette võetud õilsatel eesmärkidel, varitsesid tee peal ka igasugused ohud ja ahvatlused. Kõige levinumaks ohuallikaks osutus kõrts. Keskajal eksisteeris Liivimaal kolme tüüpi kõrtse: maanteekõrtsid, küla- ehk talupojakõrtsid ja linnakõrtsid. Palverändurite majas on lihtsama kõrtsitoa, joogi- ja ajaveetmiskoha rekonstruktsioon.
Samuti saab teada rändaja öömajavõimalustest teekonnal. Missuguse aseme peale puhkama saad, sõltus kukrus olevate müntide väärtusest. Mitte midagi uut pole päikese all.
Kõige suuremat elevust tekitab allakirjutanus ihuharimise tuba. Ruumis paikneb kolm suurt puidust vanni. Kuigi anumad on väiksemad kui meie kortermajade malmvannid, tavatseti neis kümmelda ikka mitmekesi. Vähemalt üksinda mitte eriti. Muidugi kaasnesid vanniprotseduuridega veel juuste ja habeme lõikus, tehti massaaži, lasti aadrit, pandi kuppe või kaane. Igatahes ihu hooldati andumuse ja lustiga.
Ja üllatusi keskaja kultuurist, kommetest, tegevustest ja palju muudki huvitavat leiab nii noor kui vana huviline.
Tuleb välja, et ega see keskaeg nii pime ikka olnudki. Maa tiirutas ümber Päikese sama tempokalt ja kaugelt nagu tänapäevalgi.
Vana-Vastseliina linnuse varemed oleksid kindlasti aegade jooksul täielikult kokku varisenud ja maastikuga ühtlaselt võssa kasvanud, kui asjalikud ja kultuuriteadlikud tegelased poleks selle looduse meeletu teguviisi peatanud ja asunud olemasolevat pärandit säilitama. 16 aastat tagasi anti Euroopast esimene rahasüst nii Vastseliina kui ka Irboska linnusele. Nüüdseks on Vastseliina linnus kasvanud arvestatavaks vaatamisväärsuseks ja puhkealaks.

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 10/05/2018 09:23:52

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia