Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Elisa nimel jagatakse tasuta telefone – kas tegemist on pettusega?

Sellist teadet on paljud oma telefoniekraanil näinud, Elisa Eesti hoiatab, et tegu on võltskampaaniaga. Kuvatõmmis: Facebook

Viimasel ajal on hakanud inimesed saama erinevate veebikanalite kaudu teateid, et Elisa Eesti jagab oma preemiaprogrammi kaudu välja telefone Samsung Galaxy S7, iPhone X või mängukonsoole Playstation. Elisa Eesti ASi meediasuhete spetsialist Taavi Teder hoiatas aga, et tegu on ilmselgelt petuskeemiga ja Elisa ei osale selles.

„Niisuguseid on varemgi ringi liikunud ja erinevate ettevõtete kohta,” märkis Teder. Elisa on oma kliente hoiatanud, et Facebookis ja muudes veebikanalites on levimas pettus: väidetakse, et Elisa Eesti loosib välja auhindu. „Tegemist ei ole meie ametliku kampaaniaga ning kindlasti ei tohiks sellele teavitusele reageerida, enda andmeid edastada ega küsimustele vastata!” hoiatab Elisa. „Hoiame nii enda kui ka laste netisurfamise turvalisena!”
Kuigi tegu on pettusega ja sellest käib läbi Elisa nimi, pole Elisa kursis, kes selle taga võiks olla.
Viise, kuidas inimesi õnge tõmmata, on mitmeid. Näiteks ühe juhtumi puhul soovis kasutaja vaadata/muuta dpd paki asukohta, aga selle peale tuli ekraanile seesama Elisa Eesti nime sisaldav libapakkumine. Kui kasutaja (laps) liikus telefonis sealt edasi, hakkas iga kuu tulema telefoniarvele lisaks ühe firma arve.


Kuidas teha vahet õigel ja valel?
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) edastas mobiiltelefonide ja interneti kaudu levivate pettuste kohta õpetuse, kuidas teha vahet õigel ja valel asjal. Internetipettuste eesmärk on tänapäeval nii raha teenida kui ka kasutaja (sotsiaalmeedia)konto või arvuti ja/või nutitelefon eri motiividel üle võtta. Toimuda saab see näiteks e-kirja, sotsiaalmeedia, veebilehtede või jututubade kaudu – takistuseks üksainus klikk.

Kuidas teha vahet?

- Lihtne matemaatika aitab alati! Võltspakkumistes lubatakse tavaliselt ära kinkida sadu või tuhandeid kallihinnalisi tooteid. Juhul, kui kampaania oleks tegelik, kaasneks ettevõttele sellega suur majanduslik kahju. (Apple iPad Mini jaemüügihind jääb 499–659 euro vahele, Mercedes-Benz E63 jaemüügihind uuena on suurusjärgus 90 000 eurot). Samuti tuleks tähele panna, et tegelike loosimiste puhul jagatakse väikeses koguses (kallihinnalisi) tooteid ning mitte iga loos ei võida!
- Absurdsus. „Anname ära X suur arv tooteid, sest nende pakend on kahjustatud ja seda ei saa enam müüa.” Kui mõelda nüüd natuke müügiosakonna peale ja teha mõned lihtsad arvutused, siis selgub, et mõistlik on toode taaspakendada ja mitmesaja või mitme tuhande euro eest maha müüa. Ka kahjustatud pakendi tõttu hindade langetamine 5–10 protsendi võrra on kasulikum kui mitmekümne tuhande või isegi mitmesaja tuhande väärtuses tooteid avatud kile tõttu ära anda. Kerge huumoriga peaks suhtuma kampaaniatesse, kus Samsung jagab konkurendi, näiteks Apple’i tooteid. Varasematel aastatel tundis petuskeeme kergemini ära, nimelt algklassitasemel grammatika ja kirjaviisi järgi. Praegusel ajal on aga arenenud nii tõlkeprogrammid kui ka küberkurjategijad, kes mõnikord kasutavad usutavuse saavutamiseks ka tõlkebüroode teenuseid.
- Tingimused? Võltsloosimiste puhul on ettevõtte ja/või loositava auhinna taustainfo üsna puudulik, samuti puudub konkreetsem info, miks loosimist korraldatakse (kas on tegu koolilõpu-, jaanipäeva- või jõululoosiga). Võltskampaaniate puhul jäetakse sageli täpsustamata, millal loosimine üldse toimub, mis on osalemistingimused, kuidas valitakse võitja(d) ning kuidas õnnelikega ühendust võetakse. Hasartmängudega seotud piirangute tõttu peab ettevõtja avaldama loosimiste ametlikud tingimused, aga ka korraldaja esindaja kontaktinfo, kelle poole küsimuste korral pöörduda. Võltsloosimiste puhul kuulutuses ehk isegi mainitakse inimest, kes on asutusega seostatav ning keda legitiimsuse suurendamiseks mainitakse, kuid ametlikke reegleid ja kontaktinfot võltsloosimiste puhul ei leia.
- Liiga uued leheküljed. Suurem osa tänapäeva sotsiaalmeediakanalitest on toiminud aastaid ning kõik enesest lugupidavad ettevõtted on seal ka juba aastaid esindatud. Näiteks leia Facebookis üles „Riigi Infosüsteemi Amet” ning vaata asutuse nime taga olevat sinist linnukesega ringikest. Sotsiaalmeediateenuse pakkuja kinnitab verifitseerimismärgisega, et kontoomaniku taust on üle kontrollitud ning leitud, et leht tõepoolest kuulub isikule või asutusele, kellena klient end sotsiaalmeedias esitleb.

Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet

 

Autor: Tarmo Saar
Viimati muudetud: 19/04/2018 09:49:47

Lisa kommentaar