Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Valga külje all kasvavad Rumeenia punahirved

Ettevõtja Andres Balodis rajas Valga külje alla ulukifarmi, kus praegu elab 70 Rumeenia punahirve. Foto: Sander Silm

Valga ettevõtja Andres Balodis rajas Valga külje alla ulukifarmi, kus praegu sirgub juba 70 Rumeenia punahirve.

Valga külje alla, Tartu poolt tulles veidi enne linnapiiri asuva kunagise sõjaväeosa alale hakkas paar aastat tagasi kerkima kolme meetri kõrgune metalltara, mis tekitas kohalikes elanikes omajagu küsimusi. Kuid varsti oli vastus käes.

Kui Valga ettevõtja Andres Balodis hakkas sotsiaalmeediasse postitama hunnituid rajakaamerate pilte uhketest Rumeenia punahirvedest, sai selgeks, et endise sõjaväeosa alale on rajatud ulukifarm.

Balodis tõi esimesed hirved Valgamaale 2016. aasta märtsis Lätist Jelgava lähistelt ning ulukifarmi seemneks toodi Valgamaale 18 hirvepulli ja 18 tiinestunud hirvelehma.

Praeguseks on Valga ulukifarmi hirvede kari kasvanud juba 70-pealiseks ning tänavu peaks poegimised kasvatama hirvepopulatsiooni juba sajapealiseks.

„Keskkonnainspektsioon lubab kasvatada ühel hektaril kolm hirve ja praegu on meil sada hektarit maad, aga ma loodan kokkuleppel inspektsiooniga farmi pindala ja hirvede arvu tulevikus suurendada,” ütles Balodis.


Eesmärgiks liha ja trofeed

Eestis tegutseb praegu ühtekokku kolm ulukiaeda, kuid Keisri talu nime kandev ulukifarm Valga külje all on ainus, mis keskendub pelgalt lihatootmisele ning elusloomade ja trofeede müügile.

„Eestis on veel kaks hirveaeda, mis on meie omast tunduvalt suuremad, kuid need on pigem loomapargid kui farmid,” ütles ettevõtja.

Nii näiteks on Toosikannu loomapargi suurus ligi tuhat hektarit ja seal korraldatakse huvilistele ulukisafareid, kuid Keisri talu on ikkagi ulukifarm, kus tegeldakse tõuaretuse ja lihatootmisega.

„Farmi eesmärk on hakata müüma nii hirveliha, elusloomi kui ka trofeesid, kuid see kõik on alles tulevikumuusika, kuna esimese trofee saame lasta alles viie aasta pärast. Siiani kaasnevad farmiga ainult kulud, mis pole sugugi väikesed,” rääkis Balodis.

Ulukifarmeri Andres Balodise tööpäevad ongi praegu samasugused nagu igal teisel loomkasvatajal. Hirvedele tuleb anda lisasööta, tegeleda nende nummerdamise ja paljude muude farmitöödega.

„Hirvede nummerdamine annab meile hea ülevaate karjas olevatest loomadest ja see on ülioluline elusloomade müümisel,” täpsustas ta.

Balodisel on veel üks unistus: ulukifarmi külje alla jääb Valga vallale kuuluv maa ning sinna tahaks ettevõtja rajada väikese loomapargi.

„Sellest võiks tulla selline koht, kuhu oleks võimalik tulla piknikut pidama ja kus lapsed saaksid tutvust teha erinevate loomadega. Loodan, et vallajuhid tulevad minu mõttega kaasa,” rääkis Balodis.

Punahirv

Punahirv (Cervus elaphus) on põdra järel suuruselt teine hirvlane. Punahirve värvus suvel ja talvel on erinev, suvel on ta punakaspruun, talve poole muutub hallikaspruuniks. Nagu punahirve värvus, on ka ta toit suvel ja talvel mõneti erinev. Suvel toitub see hirvlane rohttaimedest, talvel aga puude-põõsaste koorest ja võrsetest.

Punahirve üks iseloomulikemaid tunnuseid on viie haruga sarved. Punahirvedel pole sarved aasta ringi, vaid osa aastast saavad isasloomad uhkeid sarvi kanda. Sarvede pikkus võib ulatuda 91 sentimeetrini, keskmiselt on aga sarved kuni 71 sentimeetrit pikad.

Septembris-oktoobris ajab isane punahirv möirates karja emasloomad paaritumiseks kokku. Kui aga teine isasloom sama vägevalt möirgab, minnakse sarvipidi kokku ja võideldakse ägedalt.

Andres Balodis on enda sõnul paaritumisajal pakkunud loodusfotograafidele tasuta võimalust jäädvustada seda kirgedemöllu. „Paaritumise ajal on kired ikka farmis täiega õhus,” muigas ta.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 05/04/2018 09:05:18

Lisa kommentaar