Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põlva ja Valga haigla sünnitusosakondade sulgemisotsus vallandas pahameeletormi

Põlva haigla sünnitusosakonna eest läheb võitluseks. Foto: Ülle Harju

 

Nädalatagune uudis Põlva ja Valga haigla sünnitusosakondade sulgemisest vallandas võimsa pahameeletormi. Eilseks oli Põlva sünnitusosakonna kaitseks loodud sotsiaalmeediagrupiga liitunud ligi 3000 ja Valga grupiga ligi 1700 inimest ning sünnitusosakondade allesjäämise eest hakatakse ka allkirju korjama.

Põlva haigla nõukogu otsustas oktoobrist sulgeda Põlva haigla sünnitusosakonna, ettepaneku tegi selleks haigekassa. Sama ettepaneku sai ka Valga haigla, sünnitajad suunatakse edaspidi Võrru Lõuna-Eesti haiglasse ja Tartu ülikooli kliinikumi.
Põlva haigla kuueliikmelisest nõukogust on kolm Tartu ülikooli kliinikumi esindajad, Põlva valda esindavad Anne Nook, Kairit Numa ja Sirje Tobreluts.
Haigla nõukogu ühehäälse otsuse kindlustas kokkulepe, et osakond suletakse mitte juulist, nagu oli algne ettepanek, lisaks jätab haigekassa haiglatele alles raha, mis on planeeritud tänavu ja tuleval aastal sünnitusosakondade käigus hoidmisele. Haiglad saavad planeerida need summad teiste raviteenuste kättesaadavuse parandamisse. Põlva haigla hakkab selle raha eest tõenäoliselt enam pakkuma esmast järelravi, statsionaarset sisehaiguste ravi ning taastusravi.
„Mina oleksin nõukogusse kuuludes hääletanud vastu,” ütles Põlva vallavanem Georg Pelisaar, kelle hinnangul sündis otsus liigselt kiirustades. „Oli ju jutt, et kui Põlvas on vähemalt 200 sünnitust aastas, siis osakond jääb, haigla aktsionäride leping näeb ette osakonna säilitamist vähemalt selle aasta lõpuni.”
Pelisaare sõnul on haigekassa survel sündinud otsus osa regionaalpoliitikast, mida Eestis pole.
Valga haigla juhi Marek Seeri sõnul on praegu laual haigekassa ettepanek sünnitusosakonna sulgemiseks, lähinädalatel arutab seda haigla nõukogu. Ta möönis, et sellise sünnituste hulgaga sünnitusosakond lihtsalt ei majanda ennast ära. Seeri sõnul on tänuväärne haigekassa pakkumine, et haigla saaks kasutada sünnitusosakonnale mõeldud raha teiste teenuste osutamiseks.

Naabervallavanemad on nördinud
„See on kurb ja uskumatu otsus,” ütles Kanepi vallavanem Andrus Seeme. „Ma ei tea kedagi, kes selle plaani heaks kiidaks! Mu enda perel on Põlva haigla sünnitusosakonnaga neljakordsed kogemused ja ainult positiivsed.” Seeme lisas, et ei näe sulgemisotsuse taga ka arvulisi põhjendusi: sünnituste arv on haiglas aastaga kasvanud, mitte kahanenud. Seeme lubas ka oma allkirja anda Põlva haigla sünnitusosakonna toetuseks. „Kui see ainult aitaks!” ohkas ta.
„Haigekassa ja haigla nõukogu ei ole piisava põhjalikkusega süüvinud sellesse, mis ikkagi juhtub pärast Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemist,” leidis Räpina vallavanem Enel Liin.
„Jääb arusaamatuks ka see, kas arvestati uue halduskorraldusega. Olen lehest lugenud, kuidas Põlvast on Võrru 29 kilomeetrit ja Vastse-Kuustest Tartusse pole mingi maa, kuid lugenud ei ole ma kuhu ja kui kiiresti jõuavad sünnitama Räpina, Mehikoorma, Meerapalu ja Aravu naised? Kodusünnituste suhtes on Eesti haigekassa ja ka meditsiiniorganisatsioonid olnud taunivad. Ma olen sellest aru saanud, kuid kas nüüd hakkame teatud piirkondades propageerima kodusünnitust kui parimat lahendust? Oleme teatud ahelreaktsioonis. Teenuse kadumise korral lahkuvad inimesed, peale seda lahkuvad uued teenused (nt transport). Varsti saame teada, et haigla järgmine osakond suletakse, kuna sünnitusosakonna sulgemine läks edukalt. Kui meil on raha, et abistada ja olla solidaarsed teistega, siis peab meil olema raha, et olla solidaarne ka oma rahvaga, mis siis, et hajaasustuspiirkondades. Räpina vallavalitsus toetab Põlva haigla sünnitusosakonna jätkamist ja esitab pöördumise haigekassale ja haigla nõukogule,” rääkis Liin.
Põlva haigla sünnitusosakonna kohal on kirves rippunud juba ligi 18 aastat, toona kogusid põlvakad Heiki Männik ja Jaan Laul haigla üldhaiglana jätkamise toetuseks üle 7000 allkirja. Nüüdki on ainus lootus avalikkuse survel. Oma toetust on juba avaldanud mitmete erakondade tuntud poliitikud, nende seas Priit Sibul (IRL), Taavi Rõivas (RE), Kati Kongo (Vabaerakond) jt.

Haigekassa üritab tulevasi vanemaid rahustada
Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv kinnitas murelike tulevaste vanemate rahustamiseks, et Tartu ülikooli kliinikumis on koondatud ühe katuse alla tipptasemel abi nii emadele kui beebidele. Lõuna-Eesti haigla ülemarst Agnes Aart ütles, et põlvalastele jääb sünnitusabi piisavalt kodu lähedale. Patsiendid viiakse vajaduse korral sünnitama kiirabiga. „Väga kiireloomulise sünnituse puhul on ka kohapeal aitamas pädev meditsiiniline personal,“ lubas ta.
Parve hinnangul peavad Lõuna-Eesti haigla ja Tartu ülikooli kliinikum tegema mõningaid töökorralduslikke muudatusi, et olla kaugemalt tulnud sünnitajate suhtes paindlikum. „Kui inimene tuleb Valgast Tartusse sünnitama pisut liiga vara, peab mõtlema, et ehk on mõistlik jätta ta haiglasse sisse, mitte saata tagasi Valka.“
Samas kinnitavad mitmed värsked emad, et Tartu sünnitusosakond on mõnikord olnud nii puupüsti täis, et ei jätku isegi sünnituspalateid, rääkimata perepalatitest (vt kõrvallood).

Probleem on rahas, mitte kvaliteedis
Sünnitusosakondade sulgemist põhjendati sünnituste väikese hulgaga: mullu Põlvas 245 ja Valgas 138. „Naistearstide seltsi hinnangul on aga kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik 400–500 juhtu aastas,“ selgitas haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. Ta ütles, et sünnitusabi andmine on lõpetatud nii Läänemaal, Raplas kui Jõgeval ning seda otsust ei kahetse ka haiglate juhid ja günekoloogid.
„Tore oleks, kui sünnitusosakond siiski Põlvasse jääks,” ütles Põlvas tegutsev naistearst Liivi Maran. „See on muidugi suur privileeg võrreldes teistega ning Võru ja Tartu pole tõesti väga kaugel. Põlva sünnitusosakonnas teevad inimesed muidugi fantastilist tööd. Mis meediasse välja ei paista, on aga see, et haigla juhtkonnal on personali leidmine suur probleem. Ma imetlen arste Annemari Ojamaad ja Sirje Kõivu, kes töötavad oma võimete piiril ja teevad järjest 24tunniseid vahetusi. Nädalavahetuseti saavad kolleegid Tartust abiks käia. Samas soovivad meie tohtrid väga, et sünnitusosakond Põlvasse alles jääks, ja on seetõttu valmis endast kõik andma.”
Marani selgitusel pole Eesti naistearstide seltsi seisukoht 400–500 sünnituse kohta aastas mitte hinnang Põlvas tegutsevate arstide-ämmaemandate tööle, vaid viitab sellele, et suurem sünnituste arv tagab piisava rahastuse sünnitusosakonnale nüüdisaegse meditsiiniaparatuuri soetamiseks ja vajalikul arvul töötajate palkamiseks.

Naised Põlva sünnitusosakonna kaitseks:

Piret Prost:
12.08.2016 sündis Põlva haiglas meie perre teine poeg. Sai sünnitama tuldud lausa Elvast.
Minul juhtus näiteks Elvas nii, et kuu enne tähtaega läksid kõik sealsed naistearstid ja ämmaemand kuuks ajaks puhkusele ning öeldi, et nüüd on vaja Tartu arsti juurde aeg panna.
Helistasin Tartusse ning ma ei saanud ühtegi aega, kuna kõik ajad olid täis, aga mul kui lõpprasedal oli see nii vajalik. Ei jäänud mul muud üle kui Põlvasse helistada ning sain kohe aja. Nii ma siis käisin mitu korda seal ämmaemanda vastuvõtul ning sain väga sõbraliku vastuvõtu. Rõõm oli neil, kui kuulsid, et plaanin ka nende juures sünnitada, ning tehti ka kohe maja tutvustus.
Kõik oli super ning nautisin kolm päeva perepalatit.
Tahaks tõesti teada, kuidas niigi ülerahvastatud Tartu sünnitusmaja kõiki lähiümbruse sünnitajaid vastu võtab, kui nad jätavad isegi lõppraseda ilma ämmaemanda vastuvõtust?

Silve Juhkason:
Minu varandus on ka ilmale toodud ja koju toodud just Põlva sünnitusosakonnast. Kuidagi ei taha leppida mõttega, et see erakordne sünnitusosakond suletakse. Pidevalt räägitakse väiksest iivest, eks selliste otsuste vastuvõtmine ja täideviimine viib selle iive lausa miinustesse. Aga teadaolevalt on eestlane jonnakas ja visa hingega rahvas ning meil pole kombeks nii lihtsalt alistuda. Nii, nagu on see osake Põlva haiglast aidanud alustada meie pisikeste elusid, nii aitame meie sellel suurepärasel osakonnal edasi elada. Ühtsuses peitub jõud!

Mari-Liisa Parder:
Uudis, et Põlva haigla sünnitusosakond lõpetab oma töö, lõi mul kui lõunaeestlasel pildi silme ees mustaks. See tegi äraütlemata kurvaks nii mitmel põhjusel.
1. Meie poeg sündis 22. mail just Põlva haiglas. Et poole oma ajast veedame Veriora vallas, tegime tutvust nii Tartu kui Põlva võimalustega. Tartu jättis professionaalse, aga külma mulje, ning isiklik kogemus, kui pidin kolm päeva sünnieelses sees olema, kallutas valiku Põlva kasuks. Põlva kohta ei leidnud ma interneti vahendusel mulle kättesaadavast infost mitte ühtegi negatiivset kogemust viimase viie aasta jooksul.
Ja kuigi poja sünd võttis lõpuks kriitilise suuna ning vajalik oli erakorraline sekkumine, tehti otsused ja tegevused kiiresti ning ilmale tuli terve ja tugev poiss. Põlva haigla sünnitusosakond sai kenasti hakkama ka minul tekkinud tüsistuste raviga. Meie perel pole öelda mitte ühtegi halba sõna, me oleme ülitänulikud kogu osutatud abi eest! Ja kogu inimliku hoole, vestluste, selgituste eest!
2. Sulgemisele läheb suure tõenäosusega ka Valga haigla sünnitusosakond ning «Kui kliinikum end laiendab ja on valmis kõiki sünnitajaid vastu võtma, siis ei saa sünnitusosakonna sulgemist Võrus välistada». See tähendab, et Lõuna-Eestis saab ainuke koht sünnitamiseks olema Tartu. Kaugematest Lõuna-Eesti nurkadest on sinna sõita üle 100 kilomeetri. Mida teevad kiired sünnitajad? Valikud paistavad kehvad: sünnitada autos või kolida Tartule lähemale.
3. Isade roll ja perepalatid (need teemad on tugevalt seotud) – meie lapse sünni ajal tuli Tartus pidevalt teateid sellest, kuidas perepalateid ei saa.
Põlva maine on suurepärane – miks seda lõhkuda? See on võimalus, mida tuleb tugevdada ja rakendada, mitte kohe sulgeda. Samamoodi, nagu Tartulgi, on ka Põlvas kolmandik sünnitajaid väljastpoolt maakonda.

Elin Suits:
Täpselt 12 aastat on minu esimese tütre ja pisipoja vanusevahe. Olles kõik neli last sünnitanud just Põlva haiglas, ei ole kordagi pidanud pettuma arstide ega personali professionaalsuses, personaalsuses. Alati oli tunne, et olen ainus naine maailmas, kes "just nüüd saab emaks". Olen õnnelik, et minu mälestused selle "suure töö" juures on olnud ainult positiivsed. Loodan siiski, et ka edaspidi saavad noored pered oma pisikesi imesid sünnitada hooliva ja professionaalse meeskonna kaasabil just Põlva haiglas.

Merju Viskar:
Sünnitasin oma teise lapse Tartus ja see oli nagu konveierliinil ... Abikaasa pidi ämmaemandat kogu aeg mööda osakonda taga otsima ja me ei mäleta isegi ämmaemanda nime, sest ta ütles seda vaid korra ning peale sünnitust ma temaga enam ei kohtunud. Kolmas laps sündis Põlvas ja see kogemus oli imeline!!! Ämmaemand Svetlana Nilbe oli minuga igas etapis ... toetav ja turvaline. Peale seda kogemust teadsin, et kui peaksin veel kunagi sünnitama, siis ainult Põlva sünnitusmajas.

Ulvi Mustmaa:

Esiotsa aetakse juttu Põlva ja Valga sünnitusosakonna sulgemisest. Kusjuures kõigile jäetakse mulje, et Võru sünnitusosakond jääb alles. No tõepoolest, kas neil on seal iga 25 kilomeetri tagant sünnitusmaja vaja ... Seda, et meil on plaan ka Võru sünnitusosakond kahe aasta pärast kinni panna, seda me esiotsa veel rahvale ei ütle. Las õpivad Värskast Tartusse sünnitama käima (90 km), pärast on hea võrukatele öelda, et näe, Värska omad käivad ja ei virise!
Tegelikult tahaksin ma hoopiski seda teada, et kelle oma on haigekassa. Kas mitte me kõik, ka Kagu-Eesti inimesed, ei panusta oma sotsiaalmaksuga sellesse? Nagunii sõidab lõunaeestlane suuremate probleemide korral Tallinnasse või Tartusse. Jah, loomulikult ei saa igas külas olla südamekirurgi ja väga tore, et Tallinnas ja Tartus on igat sorti peenemad spetsialistid olemas, kuid sünnitusosakond ei ole südamekirurgia. Ja kui haigekassa on meie kõigi oma, siis äkki me võiksime ka mõnel puhul kuidagi sõna sekka öelda lisaks oma igakuistele annetustele?
Ja siis ma tahaksin veel teada, kelle oma on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Mul on kuri kahtlus, et kliinikum saab suurema osa oma tegutsemisrahast haigekassalt. Ja siis ma ei saagi jälle aru, miks ei võiks seda teenust Põlvas edasi pakkuda.
10. märtsil annetasid südamest ja rõõmuga paljud Põlvamaa elanikud ja ettevõtted SA Tartu Ülikooli Kliinikumi korraldatud üle-eestilise kampaania "Üleannetus" toetuseks. Oli ka lapsi, kes viisid oma kogutud taskuraha annetuskasti. Tulemuseks oli see, et Põlva maakonnas kogutud annetuste summa 3226 eurot oli ülekaalukalt suurem võrreldes teistes maakondades kogutud summadega. Lollikesed, eks ole.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 23/03/2018 08:15:06

Lisa kommentaar