Anneli Ott.

Eelmisel nädalal kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson käskkirja, mille tulemusel saavad kohalike omavalitsuste teed sel aastal toetust investeeringuteks kokku üheksa miljonit eurot, Võru linn sai sellest Räpina maantee rekonstrueerimiseks 690 630 eurot.

Ministri kinnitatud investeeringutoetuse määruse järgi eraldatakse omavalitsustele kahe aasta jooksul 15 miljonit eurot: tänavu üheksa miljonit ning järgmisel aastal ülejäänud kuus miljonit eurot. Transiitteede programmi eesmärk on toetada omavalitsusi, mille teedel on lisaks kohalikule liiklusele märkimisväärselt suurem liikluskoormus.
Lisaliikluskoormuseks võib pidada näiteks seda, kui kohaliku omavalitsuse haldusalasse kuulub sadam ning sinna suunduv tee jääb tugeva liikluskoormuse alla. Mõistagi pole meil Võrus sadamat, kuid meil on tihe liiklus üle riigipiiri ning kohalik tee ühendab kahte riigiteed, mistõttu suunab Võrumaa määratud toetuse Räpina maantee rekonstrueerimiseks.
Ühelt poolt on kindlasti tegu pikalt oodatud, kuid teisalt ka vajaliku toetusega, sest maanteelõigu praegune seisukord ei vasta transpordivõrgustikku kuuluvale teele vajalikele tingimustele. Samuti on piirkond pidevas arengus ning ootame, et üha enam koonduks ettevõtlust nimetatud maantee äärde. Seetõttu võib öelda, et praegune toetus on Võru linna arengule suureks abiks.
Mõistagi on oluline riigipoolne toetus, kui omavalitsuste teed kurnab neid läbivate raskeveokite liikumine. Ministri poolt endisest tunduvalt mahukamana avatud transiitteede programm annab kohalikele omavalitsustele uue võimaluse remonti vajavad teed korda teha, sest tihti käib kohalikele omavalitsustele see üle jõu. On ääretult positiivne, et sellise liiklussurve alla jäävad teed saavad toetust ning kohalikud omavalitsused ei pea selliste muredega üksi silmitsi seisma.
Saadav toetus on Võrumaale väga vajalik, sest teede kordasaamine annab omamoodi panuse ka kohalikule ettevõtlusele. Võru linn panustas Räpina maantee rekonstrueerimiseks 10–12 protsenti.

Transiitteede toetust jagatakse aasta-aastalt üha enam

Transiitteede programmi toetustega tehti algust 2013. aastal, kuid toetuseks oli määratud vaid 1,5 miljonit eurot. Seetõttu on rõõm tõdeda, et toetusteks jagatav summa on märgatavalt kasvanud ning seeläbi saame üha rohkem panustada oma teede kvaliteeti. Eelmise valitsuse pooleteise miljoni euroga ei oleks toetus pikemas perspektiivis suurt mõju avaldanud, sest toetussumma oli kogu Eesti peale niivõrd väike. 2016. aasta lõpus praeguse valitsuse koalitsioonilepingut luues nähti ette aga transiitteede toetuse märkimisväärne suurenemine.

Transiidivaldkonna üldise olukorra ja arenguvõimaluste parandamiseks kutsus majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson 2017. aastal kokku riiklikku transiidikomisjoni. Pidevad mõttevahetused ettevõtjate ja ministeeriumi vahel aitavad kaasa transpordisektori arengule, koostöö aitab kaasa sektori vajadusi arvestava poliitika kujundamisele ning võimaldab tulevikus transiidiettevõtjatel paremini oma teenust pakkuda. Loomulikult läheb seetõttu ettevõtjatele korda ka ministeeriumi tegevus, sest püütakse leida pidevalt uusi lahendusi olukorra parandamiseks.

Transiitteede programmi on kindlasti vaja jätkata ning aasta-aastalt toetuse summat riigieelarves suurendada, sest teedeehitus ei ole odav ja kohalikud omavalitsused ei ole suutelised puhtalt oma rahast neid investeeringuid tegema.

 

Autor: Anneli Ott, Keskerakond
Viimati muudetud: 22/03/2018 09:18:16