Võru maavalitsuse silt on asendatud Riigi Kinnisvara omaga. Foto: Ülle Harju

Nii haldusterritoriaalse kui ka riigireformi tulemusel loodi Võrumaal arenduskeskus, Põlvamaal jätkab aga omavalitsuste liit, kuid igas maakonnas on riiki esindamas rahandusministeeriumi kohalik talitus.

SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots ütles, et seoses maavalitsuste kadumisega andis riik omavalitsustele ühiselt täita maakonna arengu, rahvatervise ja turvalisuse ning kultuuritöö ülesanded. Lisaks oli teada, et maavalitsuse tegevuse lõpetamisega lõpeb ka juriidiliselt SA Võrumaa Arenguagentuuri tegevus, kuna selle asutaja oli Võru maavalitsus.
„Võrumaa omavalitsused leidsid möödunud aastal ühiselt, et riigi antavad ülesanded, arenguagentuuri tegevus ning omavalitsuste liidu sisuline töö on mõttekas ühte sihtasutusse koondada,” märkis Toots. SA Võrumaa Arenduskeskuse moodustasid mullu augustis kõik toonased Võrumaa omavalitsused.
Tootsi sõnul jagunevad arenduskeskuse ülesanded kolme suuremasse rühma. Esiteks ülesanded, mille on andnud riik. Nendeks on maakonna areng, siseturvalisus ja rahvatervis ning kultuuritegevused, riigisiseste toetusprogrammide (regionaalsete investeeringutoetuste programm, kohaliku omaalgatuse programm, viisade kompenseerimine) menetlemine.
Teiseks: Võrumaa Arenguagentuurilt üle tulnud ülesanded, nagu ettevõtjate ja MTÜde nõustamine, turismiinfokeskuse töö koordineerimine, turismiprojektide ning ettevõtlikkust toetavate ürituste eestvedamine. Kolmandaks Võrumaa Omavalitsuste Liidu tegevused, nagu omavalitsuste koostöö, haridusraha jaotamine, maakonna esindamine.
Arenduskeskuses töötab 19 inimest, neist neli osakoormusega ja kolm töökohta on projektipõhised.
SA Võrumaa Arenduskeskuse eelarvest üle poole tuleb riigiasutustest ja Euroopa Liidust, 18% keskuse töötajate tehtud projektidest, 10% eelarvest moodustavad edasiantavate toetuste kulud ning 20% tuleb kohalikelt omavalitsustelt liikmemaksudena.

Naabrid jätsid liidu alles

Omavalitsuste liitumise järel valiti Põlvamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimeheks kaheksandat aastat Põlva valda juhtiv Georg Pelisaar.
Ta märkis, et liitunud Põlva vallas töötavad oma valdkonda hästi tundvad spetsialistid ning tänu sellele ei ole vallal eriti väljastpoolt nõu vajagi.
„Meile on probleemiks huvihariduse rahastus, sest see soosib praegu neid omavalitsusi, kus huviharidus oli nõrgal tasemel, ja nüüd saavad nad riigilt toetust rohkem just teiste arvelt,” ütles Pelisaar. Ta täpsustas, et paraku ei saa selles valdkonnas korralikku nõu isegi mitte riigi tasandil, sest riik ei oska öelda, kuidas huvihariduses raha otstarbekalt kasutada.
Põlvas jäeti omavalitsuste liit alles, sest selles saab mitmeid ülesandeid hästi koos täita ja ühistegevusi rahastada
„Põlvamaa arenduskeskus on täidesaatev organisatsioon, omavalitsuste liit on sellele katusorganisatsiooniks,” märkis Pelisaar. Tänu juhi vahetusele hakkavad Põlvamaa arenduskeskuses puhuma tugevamad tuuled.
Pelisaar peab vajalikuks maakonnas riigi käepikendust ehk rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna kohalikku talitust, need alustasid üle Eesti tööd jaanuaris.

Talitus teeb ka järelevalvet

„Olen Põlva talituse juhataja Raul Tohviga mitu korda kohtunud ja need jutuajamised on olnud asjalikud,” kiitis Pelisaar.
Tohv rääkis, et riik on maavalitsuste ülesannetest talitusele üle andud maakonnaplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringute koostamise, järelevalve kohalike omavalitsuste üld- ja detailplaneeringute üle, kohalike omavalitsuste nõustamise, haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamise ning järelevalve kohalike omavalitsuste üle vara tagastamise ja kompenseerimise valdkonnas.
„Meie rida on ka kohalike omavalitsuste planeeringute vaiete ärakuulamise korraldamine ning vastuväidetele seisukoha andmine, samuti omavalitsuste nõustamine ja koolituste korraldamine planeeringute valdkonnas,” tutvustas Tohv. Ta lisas, et talitus vaatab üle ka maakonnaplaneeringu tegevuskava ning tegeleb haldusreformi järel muutunud maakonnapiiridest tulenevalt maakonnaplaneeringu lisa koostamisega.
Talitus lõpetab ka maavalitsuse töö, mis väljendub selles, et arhivaar annab maavalitsuse toimikud arhiivi. Põlvas on 13 000 toimikut. Kui viimane toimik on üle antud, lõpeb arhivaari töö.
Raul Tohvi sõnul on Valga, Võru ja Põlva maakonnas talituste koosseis kolmeliikmeline.
Võrus talituses on veel kaks töötajat, sest nii nelja maakonda teenindav kohalike omavalitsuste nõunik kui ka omandireformi spetsialist osutusid konkursil valituks, kuid elavad Võrus ja seetõttu on Võru talituse nimekirjas.

KOMMENTAAR

Monika Rogenbaum, Valga valla volikogu liige:

Maavalitsuste asemele loodud rahandusministeeriumi regionaalhaldusosakonna kohaliku talituse ülesannetest tean, et nad tegelevad planeerimise küsimustega ja arhiveerivad möödunud aegu. Tavakodanikel on väga väike vajadus talitusse pöördumiseks.
Veidi üle 13 aasta töötasin väikese Taheva valla juhina ja neist aastatest saadud kogemuste põhjal saan öelda, et Valgamaa arenguagentuuri konsultandid on pädevad, pakuvad nii toetust kui ka julgeid ideid ning peavad kokkulepetest kinni.
Liitunud omavalitsused vajavad nõu juriidilistes, hea halduse tava rakendamise, kogukondade ja huvirühmade kaasamise ja laiapõhjalise valitsemise küsimustes.
Maakondades laienenud ja uute organisatsioonide ülesannete kattuvuse kohta ei ole keegi veel inventuuri teinud ja sellepärast ei teata, kas ja millised tegevused kattuvad, kuigi mulle tundub, et organisatsioone on paljuvõitu. Loodan, et neist on ka kasu. Teisalt, riigireformi järel lisandus kindlasti uusi kohustusi.

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 22/02/2018 09:20:50