Direktor koos isamaalise kooliperega näitab uhket kümnendite väljapanekut. Foto: Sten Sang

LõunaLeht käis väljasõidul Ahja põhikoolis, kus terve veebruar õige lustlikult möödub. Lisaks vabariigi juubelile peavad sünnipäeva suisa kuus õpetajat!

Vuran läbi lumise allee kena heleda koolimaja ette ning kohe jäävad kooliakendel silma suitsupääsukesed ja rukkililled. Kahjuks mitte lihast ja luust, vaid värvilisest paberist elu sisse saanud, kuid silma rõõmustavad nad sellegipoolest.
68 õpilasega majja sisse astudes silman esimesena agarat puhastusteenindajat, kes lastelt uurib, kas jalad ikka said lumest puhtaks kopsitud. Kopsin siis hoolega minagi ja saan temalt juhised teisele korrusele direktorit otsima minna.
Koolijuht Katrin Jõgeva tervitab mind sooja käepigistusega ja teeb pisikese ringkäigu ehitud koolimajas. „Oleme Tuglase-nimeline haridusasutus ning vastavalt sellele peame tuntud kirjanikku meeles väljapanekuga. Vabariigi tähtpäeva raames koostasime koos kümne õppeklassiga näituse. Iga grupp sai kajastada ühe kümnendi möödunud sajast aastast,” kirjeldab ta. Sünnipäevanädalal ootab õpilasi ees suur viktoriin, mille küsimused pärinevad just kümnendite näituselt. „Veebruar on meie majas suur sünnipäevakuu ja riburadapidi tähistavad meie 19-liikmelises kollektiivis ühe eluaasta lisandumist klassiõpetaja, matemaatikaõpetaja, muusik-huvijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, logopeed ja peakokk! Logopeedi ja psühholoogi abi on koolis väga hästi vastu võetud,” räägib direktor.

Elu pärast ühinemist
Hilissügisene Põlvamaa suurvallaks ühinemine pole Ahja koolile veel kärpeid kaasa toonud. Koolijuht möönab, et hoolekogu koosolek alles ootab ees ja juba on tulnud ärevaid telefonikõnesid.
„Varem oli vallavalitsuses seitse inimest palgal, nüüd toimetab seal üks infospetsialist ja kahel päeval nädalas käib kohal sotsiaaltöötaja. Temale saavad Ahja inimesed üle anda avaldusi ja murede korral suhelda. Üldiselt on elu siin pigem arenguteel: hiljuti korrastati mõisaparki ja igal aastal kolib mõni lastega pere Ahjale oma majja elama,” nendib Katrin Jõgeva.
Hiljutine Ahja lähistele kolija on kooli enda muusik-huvijuht Krista Brusko (37). „Kaks aastat töötasin Tartus ja seal pidin kannel kaenlas ühest ruumist teise lippama. Ahja koolis rõõmustab mind mahukas muusikaklass, tõin siia praegu ka isikliku klaveri lisaks. Tunnen end oma tööruumis väga koduselt, lõunapäike paistab akendest sisse ja soojendab mõnusalt. Isegi mu varem kiratsenud toalilled sirgusid muusikaklassi akendel tugevateks ja ilusateks,” naerab huvijuht.
Veebruarikuu on möödunud töötähe all: lastele korraldati vahva sõbrapäev, käidi vastlaliugu laskmas ja ees ootab suur viktoriin. „Meil tegutseb draama-, spordi-, loodus- ja kunstiring. Lisaks saab osaleda kitarri- ja dobroringis ning panna end proovile tehnoloogiaringis. Sinna võetakse kuni kümme huvilist ning harjutuskomplektid on juba ostetud. Lisaks oleme koolipäeva ilmestamiseks kutsunud lapsed vahetundidel muusikaklassi tantsima. Projektorilt lasen ekraanile videoid ja soovijad saavad jalga keerutada,” lisab Krista Brusko.

Ei ekraanidele
Kuulen, et Ahja koolis mobiilis ei istuta ja vastav otsus võeti vastu juba kaks aastat tagasi. Massiline nutiseadmete pealetung tingis olukorra, kus lapsed muutusid aina rahutumaks. Koolijuhi sõnul muretsesid õpilased tunnikella kuuldes, et nad ei jõua järgmisele mängutasemele ja tegelaskuju kaotab elu. „Pärast mobiilivabaks kooliks saamist on lapsed omavahel rohkem suhtlema hakanud. Nad jutustavad üksteisega ja on rahulikumad, kui saavad paremini keskenduda sõbrale, mitte vilkuvale ekraanile. Soodustame igati kehalist aktiivsust ja lapsed tohivad vahetunni ajal mõisapargis värsket õhku nautimas käia,” räägib Katrin Jõgeva.
Koostöö kohaliku lasteaia ja noortekeskusega on koolile toonud palju edukaid ühiseid projekte ja ettevõtmisi. Seda head joont kavatsetakse jätkata ning ühendada jõud edaspidigi.
Kui kirjeldada keskmist ahjakat, siis võib välja tuua ühisjoone: paljud neist käivad Tartusse tööle! Kohapeal on suurimad tööandjad kool ja pood. Laienemise märke näitab Ahja Moodulahi. Üle tuhande elanikuga asumi kohta jääb seda kõike aga siiski väheks. Nii sõidetaksegi poole tunni kaugusele jäävasse Taaralinna leiba teenima.
Direktori lahkel korraldusel nuumab kokatädi nälginud reporteri kõhu toeka koolilõunaga triiki täis ja reis sinnasamma Taaralinna ootab mindki ees. Lahkun Ahjalt ülevate emotsioonidega. Sõbralik koolipere ja romantiline lumme mähkunud mõisapark tekitavad kindla tunde, et elu maal kestab edasi!

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 22/02/2018 09:17:14