Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kaja Kallas Kagu-Eestis: keerulistele probleemidele ei saa olla lihtsaid lahendusi

Kaja Kallas ütles, et Euroopast vaadates on Eestil palju plusse just tänu väiksusele. Foto: Ülle Harju

Reformierakonna juhiks tõusev Kaja Kallas (40) tutvus esmaspäeval Kagu-Eesti erakonnakaaslaste ja ettevõtjatega, saades enda sõnul siit mitmeid mõtteid tulevaseks riigikogu valimiste kampaaniaks.

Mis oli Kagu-Eesti visiidi põhjus?
Mind kutsus Kanepi kool vabariigi aastapäevale, aga kuna ma õigel päeval ei saanud, siis tulin nüüd. Mul oli külalistund tehnoloogiast ja sellest, mida tehnoloogia meiega teeb. Kuna siia juba tulin, siis olid ka kohtumised erakonnakaaslastega Põlvas ja Võrus.

Millised on meie kandi õpilased võrreldes Tallinna omadega?
Väga asjalikud ja kuulavad. Tallinna koolides on keskendumisega palju kehvemad lood.
Õpilase küsisid, kas telefonid peaksid olema koolides keelatud, ja ma arvasin, et peaksid. Uuringud näitavad, et nutiseadmed tekivad suuremat sõltuvust kui heroiin. Ja kui rääkida tulevikuoskustest, siis on vaja just inimlikku suhtlusoskust, mida lapsed ei õpi, kui nad omavahel ei suhtle.

Millised on meie kandi reformierakondlased?
Väga asjalikud, ja mis mulle oluline on – hea huumorimeelega. Rõõmsameelsed ja Kagu-Eestisse uskuvad inimesed. Väga ettevõtlikud. Kõlama jäi, et siin saab teha mida iganes, ei pea kõik koonduma Tallinna.
Meil algab just valimisprogrammi kokkupanek. Seetõttu on kõik ideed teretulnud ja tähtis on teha selliseid mõttekodasid ka väljaspool Tallinna. 
Kohtumistel tõstatatigi sellele kandile olulisi teemasid. Eelkõige, et Tallinna-Tartu maantee saaks neljarealiseks,sest selle liikustihedus on muutunud ohtlikuks. Ei osanud arvata, et see teema on nüüd palju tähtsam kui neli aastat tagasi. 
Juttu oli ka majanduspoliitikast ja ettevõtluse arendamisest, kuivõrd peaksid sellega tegelema riik ja kohalikud omavalitsused. Kas peaksid olema soodustused ettevõtetele, kes palkavad inimesi tööle väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Muidugi tuli jutuks ka alkoholiaktsiis.

Mida teeks Reformierakond võimule saades alkoholiaktsiisiga?
Ametlikku seisukohta muidugi veel ei ole. Teiste riikide praktika näitab, et pole arukas tõsta aktsiisi palju kiiremini ja suuremas mahus kui naabrid. Kui inimesed on juba harjunud naaberriiki sõitma, siis nad võivad jäädagi sõitma, isegi kui hind tuleb kodumaal alla. Kui selline muster on juba ükskord tekkinud, ei pruugi see murduda.

Aktsiisitõusu algatas ju Reformierakond, kuidas te praegust olukorda ette ei näinud?
Jah, kahtlusi avaldati ju siis ka ... Aga nii palju veel tõsta – see oli praeguse valitsuse mõte! Minu jaoks oli üllatav, et 40 protsenti nii Saku kui A. Le Coqi toodangust müüakse Lätis. Ju siis seda tarbivad ikka meie inimesed, aga aktsiisi saab keegi teine.
Aktsiisi tõstmine võib suurendada tegelikult tarbimist: kui juba ostad, siis ka jood rohkem.

Mida siis nüüd peaks tegema?
Minu jaoks on aga oluline leida tasakaal ja vaadata kogu maksupoliitikat ühe paketina. Me lähtume praegu kuludest – milleks on raha vaja. Võiks aga lähtuda terviklikumalt. Reformierakond soovib üldise maksukoormuse alandamist. Tahame ka maksusüsteemi lihtsustada, et maksude maksmine ja ka kogumine oleks lihtne. Peame mõtlema, kas peaksime ja kuidas üldse töötamist maksustada - praegu lähtutakse sellest, et töötamine tähendab sisuliselt töölepinguga tööandja juures töötamist, aga üha enam inimesi töötavad uue aja paindlikke töövorme kasutades.
Maksuamet ütleb, et järjest enam töötasu makstakse osaliselt varjatult, et inimesed ei läheks kõrgema maksu alla. Pigem oleks õiglane, et kõigil oleks tulumaksuvabastus 500 eurot, millest vähem palka saavatele inimestele oleks suurem abi, kui rohkem palka saavatele. Samas aga ei karistataks kõrgema maksuga palga tõstmist ega edasipürgimist, sest me ju soovime, et inimestel töötasu tõuseks ja selle pealt ka maksud laekuks.

Millised on sihid ja soovid Reformierakonna juhiks saamise eel?
Kui Euroopast vaadata, siis Eestil on väga palju plusse: me oleme väikesed ja paindlikud. Meil on vananev ja vähenev ühiskond nagu paljudes teistes maades, aga meil on rohkem võimalusi nende muutustega toime tulla. 
Siiani oleme olnud allhankemaa, aga väikese riigi tee on vaieldamatult teadmistemahukas ettevõtlus. Peame tegema olulisi muudatusi hariduspoliitikas, et meil oleks rohkem innovatsiooni ja teadmisi. Peab rohkem investeerima teadus- ja arendustegevusse.
Need on teemad, millega valimisi ei võida, aga need on olulised, et Eesti saaks järgmisele tasemele.

Selleks on vaja ju siiski valitsusse saada, valijatele silma jääda. Eelmisel Reformierakonnast pärit peaministril Taavi Rõivasel olid värvilised sokid ja Woochi käekell. Mis võiks Kaja Kallase juures valijatele silma jääda?
Ma arvan, et sisu. Loodan, et see on see trump, mis mul on. Et me ei lahmi ja mõtleme asjad põhjalikult läbi. Seal on muidugi see risk, et me oleme liiga keerulised. Inimesed tahavad lihtsaid loosungeid, aga kui on järjest keerulisemad probleemid, siis neile ei saa olla lihtsaid lahendusi.

Üks väga keeruline probleem on metsapoliitika ja raiemahud, milline on seisukoht selles küsimuses?
Me pole seisukohta lõpuni kujundanud. Ei tahaks muutuda ainult loodusreservaadiks, kus inimesi lõpuks pole, sest pole tööd ...

Reservaadist pole ju juttugi, kui spetsialistide arvutused näitavad, et teatud aastate pärast saab raieküps mets Eestis otsa, kui raiumist samas tempos jätkata. Lihtsad matemaatilised tehted.
Ee ... jaa ... Seda räägitakse ka, et me ei tohiks üldse rohkem raiuda, samas on minu meelest väga tervitatav, kui kasutatakse ära metsajäägid.

Tselluloositehas?
No see on suur küsimus jah. Analoogsed ettevõtmised on väga suurte veekogude ääres. Emajõgi seda pole. Ma loodan selle peale, et seal tehakse keskkonnamõjude hindamine ja see toob välja kitsaskohad, mille pealt saab otsuse teha. Need probleemid, mis on välja toodud, on väga muret tekitavad. Kui on tõesti risk, et rikume tselluloositehasega ära meie Emajõe, ei tohiks seda lubada.
Ei taha ka seda olukorda, et üldse midagi enam teha ei saa, sest inimesed ütlevad, et tahavad majanduse arengut, aga „mitte siin”. Et kõik on millegi vastu, aga millegi poolt enam keegi pole.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/02/2018 10:02:47

Lisa kommentaar