Pool tuhat kurgisõpra saavad näpud mullaseks!

Vasakult, Anu Käär ja Katrin Uurman kurgi sirgumist imetlemas. Foto: Sten Sang

Räpina aianduskoolil algas taimekasvatusprojekt, mis sel aastal kannab nime „Kurgisõbrad”. Veebruaris asuvad viissada klassi ja huviringi üle kodumaa värsket kurki kasvatama. LõunaLeht käis kohapeal uurimas, kuidas taimesõpradel südatalvel käsi käib.
„Üheskoos kasvatame seemnest hariliku kurgi (Cucumis sativus) ja mehhiko pisikurgi ehk kareda pisimeloni (Melothria scabra) taimi ja võrdleme nende kasvu. Lisaks taimede kasvatamisele ootavad ees iganädalased huvitavad viktoriiniküsimused, nädala nipp, mitmed võistlused ning kevadine tervislik saak,” kõneleb maastikuehituse ja aianduse juhtõpetaja Katrin Uurman.
Õpetusi jagavad ja tuge pakuvad nii aianduskooli õpilased kui ka õpetajad. Registreerumine projektis osalemiseks algas jaanuaril keskel ja lõppes 500 rühma täitudes. Seemned saadeti huvilistele postipakkidega laiali veebruari keskpaigas. „Soovijad võivad meile aianduskooli külla tulla, et ise seemnepakid kätte saada. Kõikidele aianduskooli külastajatele teeme ka üllatuskingituse,” rõõmustab Uurman osalejaid.
Aktiivne tegevus saab alguse 19. veebruaril. „Projekti raames külvame hariliku kurgi ja mehhiko pisikurgi seemneid. Hooldame ja vaatleme kasvavaid taimi ning lõpuks muidugi maitseme endakasvatatud maitsvat saaki! Projekti käigus uurime, kuidas toimub kurgi kasvatamine kasvuhoones, kes on kurgi sõbrad ja vaenlased, kuidas taimi väetada ja toestada,” räägib Katrin Uurman.
Ühine kurgitaimede kasvatamine kestab aprilli lõpuni. Sel perioodil tuleb iga nädal vastata viktoriini küsimustele ja täita tabelit taime kasvu edenemise kohta. Samuti toimub mitu konkurssi. Lisaks on kõik osalejad oodatud pidama projektipäevikut – foto- või videoblogi. Huvitavamad võistlustööd ja aktiivsemad osalejad saavad tunnustatud ja autasustatud.
Varasematel aastatel on kasvatatud tomatit, sidrunmelissi ja paraguai suhkrulehte, maasikat ning aedhernest. Enim osalejaid tuleb Tallinnast ja Harjumaalt, kuid esindatud on olnud ka Ruhnu saar ja Riia eesti kool.
Avastusretk kasvuhoones
Lisaks kurkidele leiab aianduskooli kasvuhoonetest veel nii mõndagi põnevat. Aianduse juhtõpetaja köögiviljanduse alal on Anu Käär ja tema lahkel loal avanevad põnevil reporteri ees hallikad kasvuhoone uksed.
„Seal üleval peidab end energiakangast kardin, mis reguleerib kinni ja lahti kerimise abil ruumi soojust,” räägib Anu Käär. „Taimede all olevat pinda on siin 742 ruutmeetrit ja erinevates ruumides valitseb isemoodi temperatuur. See Priva-nimeline rippuv kastike ruumi keskel saadab andmeid arvutisse. Kontrollib niiskust ja temperatuuri ning reguleerib end täisautomaatika abil.” Jään vaatama põneva kuldse puruga kaetud idukesi ning saan loa ühe neist suhugi pista. „See kuldne puru on vermikuliit ja hoiab niiskust kinni. Siin me kasvatame redisepealseid, mis maitsevad täpselt samamoodi nagu mugulgi. Inimesed saavad neid ise oma kodus edukalt kasvatada ja toidu kõrvale napsata,” õpetab Anu Käär. Ta lisab, et vermikuliit on steriilne ja hoiab taimehaigused eemal.
„Siin punguvad meil maikellukesed,” osutab ta juba edasi. Kõrval asuvas potikeses tärkavad lumikellukesed. Eemal peidavad end katete all poogitud kuuseistikud. „Pookimine tuleb siis kasuks, kui seemnest paljundamine on keeruline,” lisab õpetaja.
Saan teada, et vahel eksperimenteeritakse taimedega ja muudetakse nende kasvutingimused ebasoodsaks. See annab õpilastele aimu, mida taim edukaks elutegevuseks vajab. „Taimekasvatuses me saame selliseid katseid teha ja midagi hullu ei juhtu. Katsuge sama elektrikuametis proovida, kohe on tagajärjed hullud!” võrdleb õpetaja erialasid.
Liigume edasi maastikukujundajate õpperuumidesse ja seikleme kivikoormate ja liivahunnikute vahel. „Kui õpilased tööhoogu satuvad, siis iseenda häält siin kuulda pole võimalik. Käib selline kolin ja mürin! Pidevalt tuuakse õuest materjali juurde ja ruumi jaheduse kaalub üles vilgas ehitustegevus.”
Aianduskooli talvevaheaeg on pikem kui suvine, kuna just sooja saabudes läheb suuremaks töörabamiseks. „Aprilli lõpus hakkab ju kõik õitsema ja õpilastel on käed taimi täis. Siis enam ei ole sellist vaikust siin nagu praegu,“ tõdeb Anu Käär.
Kohapeal kasvanud produkte saab endale soetada mõõduka tasu eest ja sellist võimalust kasutavad paljud õpilased. „Reedel koju sõites pakivad nad autod head kraami täis. Hetkel pakume müügiks lilli, värsket rohelist sibulat ja oma aia õunu. Neist õuntest lasime tellimuse korras õunamahla villida. Maksta saab isegi kaardiga,” seletab ta.

Pealinna lilleseadjad
Räpina aianduskool avab märtsi keskpaigas Tallinnas floristi eriala õpperühma. „Õppetöö toimub peamiselt Tallinnas Lasnamäe mehaanikakoolis ja osa praktilisest õppetööst käib Räpinas. Statsionaarse õppe aeg on kaks aastat ja pool sellest on sisustatud praktikaga,” andis teada kooli sessioonõppe juhataja Karin Kask.
„Floristi õppes käib ka lillepoodide omanikke, kuna trendid vahetuvad kiirelt. Pigem on lillepoode juurde tulemas, kuna igas uues kaubakeskuses pakutakse ka lilli müügiks,” tõdes Kask.
Veel ühe põneva projektina mainib ta õpipoisikoolitust. See on maailmas tuntud töökohapõhine õpe ja ka Eestis järjest enam leviv viis elukutse omandamiseks. Kolmandiku õppekavast moodustab eriala teooria ja ülejäänu on praktika ettevõttes. „Teooriaõppes kompenseeritakse sõidukulud ja praktilises õppes maksab tööandja tasu vastavalt kokkuleppele,” ütles Karin Kask.

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 15/02/2018 09:21:22