Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kagu-Eesti lumetõrjel käib koonerdamine?

Lumesahk. Foto: Ülle Harju

„Mis toimub – varem lükati asfalttee lumest lahti ikka hommikul, sel talvel aga pärast tööpäeva lõppu!?” pöördusid LõunaLehe poole mitmed lugejad. Sotsiaalmeedia kaudu tuli samuti teateid „saaniteedest” ja lapsevankriga lumme kinni jäänud emadest. Kas koer on maetud maanteeameti uute talihooldelepingute alla, mis on Kagu-Eestis senisest pool miljonit eurot väiksemad?

„2017. aasta lõpus vahetusid nii Põlva kui Võru maakonnas teehooldelepingud,” ütles maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. „Hooldepartnerid jäid küll samaks, aga tööde korralduslikus pooles on muutusi hooldatavate teede järjekorras.”
Viieks aastaks sõlmitud riigiteede talihooldelepingu maksumus on Võru maakonnas (km-ga) 1 033 000 eurot (vana riigihanke maht oli 1 175 000 eurot), Põlva piirkonna uue riigihanke maht on 834 000 eurot (enne oli 1 212 000 eurot) ja Valga maht on 954 000 eurot (leping aastast 2015).
„Täpsed talihoolderingid ja järjekorra valib teehoolde partner, kes teeb seda lähtuvalt kasutusele olevast tehnikast,” rääkis Tiit Valt. „Maanteeamet jälgib, et tagatud oleks kehtivatele seisundinõuetele vastav teehooldus.”
Kõige kõrgema seisunditasemega teel tuleb lumetõrjet teha hiljemalt viie tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Libedustõrjet tehakse hiljemalt nelja tunni jooksul pärast libeduse tekkimist.
Keskmise seisunditasemega teel tuleb lumetõrjet teha hiljemalt 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ja libedustõrjet hiljemalt 8 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist.
Madalama seisunditasemega teel tuleb lumetõrjet teha hiljemalt 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Libedustõrjet tehakse hiljemalt 12 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist.
„Kindlasti ei oota meie partnerid, et ooteaja tunnid täis tiksuksid,” kinnitas Valt. „Juba tehnoloogiliselt on vaja varem reageerida ning asuda tõrjet tegema. Siin peab liikleja arvestama, et hoolderinge alustatakse kõrgema tasemega teedelt ning liigutakse siis madalama tasemega teedele. Kohe igale poole teid hooldama jõuda ei ole võimalik.”
„Talihoole on odavnenud, sest konkurents on tihe,” möönis Põlva ja Valga maakonnas talvise teehooldusega tegeleva TREV-2 Grupi valdkonna juht Meelis Seppam. „Samuti on lepingud n-ö õhemad: kruusateede remont on hankest välja tõstetud, selleks tehakse eraldi hange. Talviseks teehoolduseks on aga raha sellest hoolimata vähem kui enne. See tähendab, et kasumimarginaalid on langenud.”
Kuigi maanteeamet kinnitas, et teede seisunditasemed on ikka samad kui enne (lumetõrjet peab tegema kindlad tunnid pärast lumesadu), on uues lepingus muudetud konkreetsete teede seisunditaset.
„Teatud teede tase on tõusnud – need tuleb nüüd varem läbida,” selgitas Meelis Seppam. „Hooldeautode ringid on muutunud vastavalt sellele, et kõrgema tasemega teed lükatakse lahti esmajärjekorras ja madalama tasemega teed hiljem.”
„Teehoolduses ei ole midagi muutunud, maanteeametiga sõlmitud lepingut täidetakse vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“,“ kinnitas Võru maakonna teid talihooldava ASi Eesti Teed teede korrashoiu valdkonna peaprojektijuht Enn Jänes.
Konkreetse näite (Antsla-Kanepi tee) kohta ütles ta: „Teed hooldatakse kõige madalama hooldustaseme järgi ja seetõttu jõuab lumetõrjetehnika sinna siis, kui kõrgema ja keskmise tasemega teed on sahatud.”
Inimeste märkusi kommenteeris ta veel nii: „Liiklejad on lihtsalt varasema nelja aasta jooksul lumeta talvedega ära harjunud.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/02/2018 10:17:06

Lisa kommentaar