Vallo Koppel. Foto: Sten Sang

Lõuna prefekt Vallo Koppel ja Kagu politseijaoskonna juht Helmer Hallik andsid LõunaLehele ülevaate uutest tuultest korrakaitses. Puhuvad need vägivallaennetuse suunal ning lisaks jahitakse suuremaid narkolaadungeid.

„Ma ei usu, et inimene sooviks maanteel iga viie kilomeetri tagant kohata patrulli, kes neid peatab ja manitsussõnu peale loeb,” rääkis Vallo Koppel. „Inimene ise peab olema võimeline hindama oma võimekust rooli istumiseks. Kui ta on liiga väsinud, siis on vaja enne juhikohale asumist välja puhata. Kui ta on tarbinud alkoholi, siis ei ole tema koht liikluses.“ Seetõttu korraldab politsei palju ennetusüritusi, kus suunatakse kodanikke seaduskuulekusele.
Prefekti seisukohta toetab Kagu politseijaoskonna juht Helmer Hallik. „Loomulikult jätkame aktiivset kohalolekut liiklusohutuse tagamisel,“ kinnitas Hallik. Nimelt on tema sõnul tähtsaim just seaduserikkuja mõjutamine.
„Pidevalt joobnuna sõidukit juhtiv inimene kannatab alkoholismi käes ja ainult trahvide määramine ei aita teda. Meil on võimalik pakkuda inimesele psühholoogilist nõustamist, et ta ise oma hädast aru saaks ja tunnistaks, et vajab abi,“ selgitas jaoskonnajuht.
Näitena inimeste käitumismustri muutmisest toob ta välja suverehvidega autode peatamise. Politsei viis aktsiooni läbi hilissügisel, kui suur lumetuisk muutis teeolud üliraskeks. Toona ei määratud trahve, vaid autojuhtidele anti muul moel teada, et nende liikumisvahend pole turvaline sellistes oludes edasi liikumiseks.

Vägivald luubi all
Viimasel ajal on korrakaitsjatel eriliselt luubi all just vägivallakuriteod. Siinkohal lisab prefekt Koppel, et tegeletakse nii lähisuhetes toimuvaga kui ka võõraste vahel aset leidva materdamisega.
„Koostöös partneritega soovime jõuda vägivalla juurteni ja muuta rusikaid liialt kergelt käiku laskvate inimeste käitumismustrit. Ei ole politsei huvides pidevalt ühtedel ja samadel aadressidel väljakutsetel käia,“ kirjeldas politseijuht kurba statistikat.
Ressursi raiskamisena näeb ta väljakutseid naabritevahelistele olmetülidele. „Inimesed lihtsalt ei suhtle omavahel ja kutsuvad patrulli nääklusi lahendama. Kohapeal selgub, et menetletavat õigusrikkumist pole toime pandud,“ nentis prefekt.
Kagu-Eesti politseijuht Helmer Hallik kinnitas, et prioriteediks on võetud vägivallaennetus, samuti suuremate narkokoguste tabamine. Need kaks teemat on omavahel seotudki.
„Kust tulevad vägivallatsejad ja narkootikumide tarbijad – valdavalt ikka katkistest kodudest ja lapsepõlvedest! Harime oma töötajaid sel teemal, et ametnik oma käitumisega ei teeks ohvrile omakorda liiga, ei taasohvristaks teda. Istanbuli konventsiooniga liitumise järel seame oma töös esmatähtsaks ohvri vajaduste kaitse. Kui selleks peab menetlustoimingutega viivitama, siis seda me ka teeme,“ lubas Hallik.
Korrakaitsjad hoolitsevad selle eest, et vägivalla käes kannatanu saaks kõik vajalikud teenused ja abi. „Suuname enam tähelepanu ka koolivägivallale ja küberkiusamisele. Ühiskond on polariseerunud ja omamoodi on meiepoolse tegevuse uus suund arengu loomulik rada,“ möönis ta.

Vietnamlaste tee paradiisi pannakse kinni
Kagu piirkonna politseiülem Helmer Hallik on uues üksuses toimetanud nüüdseks tubli kümme kuud. „Põlva-, Võru- ja Valgamaa on igaüks isemoodi: kahel neist on idanaabriga ühine piir. Võrul on seda veidi ja Valgal on suuremas jaos Lätiga. Idapiiril on meil peamiselt probleemiks salakaubavedu, mida viljelevad enamasti topeltkodakondsusega inimesed,“ rääkis ta.
Kuid salakaubavedajate kättesaamise kõrval on politsei ühes piirivalvuritega idapiiril tabanud ka neli-viis grupeeringut, kes toimetasid inimesi illegaalselt Euroopasse. „Enamik illegaalselt riiki saabunutest on olnud vietnamlased ja nende tõotatud maaks on praegu Poola ja Saksamaa,“ ütles politseijuht.
Ta lisas, et politsei panuse kõrval on märkimisväärne ka koostöö kohalike elanikega, kes kahtlast tegevust märgates sellest politseile teada annavad.
„Selline kahepoolne koostöö aitab tagada piiriäärsete elanike endi, aga laiemalt kogu riigi turvalisust. Võib tõmmata paralleeli sellega, kuidas inimesed oma kodukohas liiklevatest joobes juhtidest teatavad. Inimesed saavad hästi aru, kui palju neist endist sõltub kodukandi turvalisus, ja hea meel on, et selle nimel tehakse mundrikandjatega usinasti koostööd,“ rääkis Hallik. „Meil on samuti piirivalvuritest piiriäärseid elanikke, kes ka teenistusest vabal ajal hoiavad silmad-kõrvad piiril toimuva suhtes lahti.“

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 08/02/2018 09:43:30