Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Kagu-Eesti valvurid on Eesti paremate seas

Priit Viin teeb trenni seitsmel päeval nädalas. Foto: Sten Sang

Aasta algul said Põlva ja Räpina valvurid vanglateenistuselt tublimate teenistujate autasud. LõunaLeht käis neil hästivalvatud Tartu vanglas külas. Oma muljeid jagasid põlvakas Priit Viin ja Räpina elanik Janar Heering. Veel sai riikliku preemia Räpinast pärit Agnes Tilkson.

Tartu vangla saateüksuse vanemvalvur-instruktor Priit Viin (39) sai preemia „Kõige sportlikum valvur“. „Jaanuari töötasule lisandus selle eest 1500 eurot, mis ilmselt kulub sujuvalt elamiseks ära. Suvel saab mul siin majas juba kaheksa tööaastat täis ja plaanin karjääri pensionini edendada,“ ütleb Priit Viin.
Ta alustas tööd välisvalvurina ja jätkas tehnikuna. „Vanglasüsteemis on kogu aeg vaja kontrollida, et elektroonika oleks töökorras. Tööd jagus kõvasti! Edasi liikusin juba instruktoriameti peale ja vangidega puutun ma praegu väga vähe kokku. Osalen siis, kui on vaja lisaabi, ja teen ka haiglasse väljaviimisi,“ kirjeldas ta.
Uurin targu, kas transporti vajav patsient alati käeraudadesse kammitsetakse. Valvur vastab muiates: „Kui teda parajasti elustatakse, siis loomulikult me käeraudu ei kohalda. Inimlikul tasandil on mul tõesti vahel siiralt kahju neist inimestest, kes siin karistust kannavad. Nii mõnigi kahetseb sügavalt kordasaadetud tegusid. Minu südamest tulev soov neile on: ärme enam siin asutuses kohtu!“
Tema praegused tööülesanded seonduvad vanglapersonali koolitamisega. Töötajad vajavad taseme tõstmiseks väljaõpet ja just Priit Viin näitab neile õigeid võtteid taktika ja erivahendite kasutamise alal.
„Minu tööpõld on lõputu, kuna kolleegid ootavad järjepidevat väljaõpet,” sõnab ta. „Nii olengi iga päev füüsiliselt aktiivne ega pea toiduga saadavaid kaloreid lugema! Lisaks armastan võrk- ja jalgpalli ning käin ujumas. Meestega ikka naerame, et asutuse jõusaali vitriinis ilutsevate karikate enamik kuulub minule.“
Tajun valvuri olekus suurt positiivset laengut ja küsin, mis teda nii rõõmsana hoiab. „Minu tööl on ju nii palju lisaboonuseid: saan spordiga tegeleda ja end pidevalt tööalaselt täiendada,” tuleb vastuseks. „Kolmekäiguline lõuna maksab meil paari euro ringis ning mugava töövormi eest hoolitseb samuti tööandja. Saladuskatte all tunnistan, et politsei on isegi veidi kade meie peale, kuna vorm ja töövahendid on meil super tasemel.“
Et vanglal on praegu 30 vaba ametikohta, teen juttu sellest, mida uuelt kolleegilt nõutaks. „No laisk ei tohi ta kindlasti olla. Siin ei ole kohta inimesele, kes ei soovi meeskonnatöösse panustada ja tuleb lihtsalt oma päeva õhtusse tiksutama. Meie kollektiiv on abivalmis ja vastutulelik ning igalt liikmelt oodatakse tema panust süsteemi toimimisse,“ annab valvur ülevaate. Tartu vanglas on üldse 420 ametikohta ja 170 neist on täidetud valvurikohad. Kagu-Eestist käib kinnipidamisasutuses leiba teenimas suisa 60 inimest!

Väärikas eraelu
Vangla direktor Raini Jõks annab teada, et tööle võetava kandidaadi minimaalne brutopalk on tööle asumise ajal 830 eurot, pärast koolitust tõuseb see 30%. „Oleme huvitatud uue inimese peatsest koolitamisest ja see toimub pealinnas sisekaitseakadeemias,” selgitab ta. „Koolis mööduvad üheksa kuud on palgaga tasustatud ning transpordikulude katmisel saame võimaluse korral abi pakkuda. Ühiselamus viibimine on õppeperioodi ajal tasuta.“
Erialase hariduse omandanud valvur hakkab riigilt pärast seitsme tööaasta möödumist saama oma palgalt 15% suurust lisamakset kolmandasse pensionisambasse. Erikokkuleppega on võimalik kompenseerida vanglatöötaja hambaravi, mis tuleb tervisefondist. „Nädalas saab töötaja enese treeningule kasutada poolteist tundi tööaega. Sellega soodustame teenistujate spordilembust ja hea füüsilise vormi säilimist,“ sõnab Jõks.
Mis võiks olla valvuri ametist vabastamise põhjuseks? „Vääritu käitumine väljaspool tööaega on siiani andnud aluse teenistussuhte lõpetamiseks. Neid juhte on aastas kuni kaks,“ vastab vangla direktor.
Küsin targu suitsukeelu kohta, mis jõustus möödunud aasta oktoobris. „Üleminekuajal vähendasime päevase koguse kolme sigaretini. Seega ei tulnud täielik keeld väga suure ehmatusena. Vangla kauplusest müüdu põhjal saame välja lugeda, et kinnipeetavate eelistused on tervislikumaks muutunud. Puuvili ja kookosrasv lähevad väga hästi!“ rõõmustab Raini Jõks. Mõned vangid on küll esitanud kaebusi suitsukeelu ja toidu kohta, kuid aktiivseid proteste seni pole täheldatud.

Iseloom tugevaks
Edasi asub LõunaLehe ristküsitlusel vastama Tartu vangla kolmanda üksuse vanemvalvur Janar Heering (36). Tema sai „Kõige paremini sündmusi lahendav valvuri“ 1500eurose eriauhinna.
Suvel täitub korvpallilembesel mehel ametis viis aastat. „Selle aja jooksul olen muutunud enesekindlamaks ja otsustusvõimelisemaks,” hindab ta. „Mul pole kombeks pingeid endasse koguda ning vangide nõudmistele oskan vastu panna. Hea valvur peabki endale kindlaks jääma ja kõikidesse kinnipeetavatesse ühtemoodi suhtuma. Erandeid me ei luba.“
Mõnda aega Iirimaal leiba teeninud Heering sai kutse vanglasüsteemi tulekuks oma õelt, kel endal täitub seal juba kümme tööaastat. „Eks olen oma sõbrapoistele ka soovitanud oma töökohta ametisse asumist. Siiani pole õnneks läinud ja selgituseks on toodud vähest pingetaluvust,“ tunnistab Janar Heering.
Vangidepoolset meelitamist ja mõjutamist ta ei karda. „Ilmselt naisvalvurid saavad rohkem komplimente meesvangidelt. Neutraalsetel teemadel on meil lubatud kinnipeetavatega vestelda. Eraelu ja muu sobimatu jääb infovahetusest välja,“ räägib valvur.
Töögraafik on paindlik ning pigem tehakse tabel inimeste soovidest lähtuvalt. „Vahetused on mul 12tunnised ja tavaliselt teen mitu vahetust järjest, kuna sõidan kohale 60 kilomeetri kauguselt Räpinast. Meil on siin ööbimisvõimalus ja olen süsteemiga igati rahul,“ selgitab Heering.
Niipea ta ametivahetusele mõtlema ei hakka, kuna igal aastal vaadatakse töötasud üle ning korrigeeritakse vastavalt vajadusele.


Mille eest Kagu-Eestist pärit vanglatöötajad preemia said?

Priit Viin. Kõige sportlikuma valvuri tiitili saanud Tartu vangla saateüksuse vanemvalvur-instruktor Priit Viin teeb ametnike hulgas aktiivselt kihutustööd, et kaasata neid spordivõistlustele ja treeningutele. Just Priidul on suurim roll selles, et saateüksus tunnistati teist aastat järjest Tartu vangla kõige sportlikumaks üksuseks. Priit on kõrgel kohal mitmes vanglateenistuse rekorditabelis.
Mõned Priidu saavutused möödunud aastast: reservohvitseride kogu rahvusvaheline laskevõistlus – meeskondlik 11. koht; vanglateenistuse praktilise laskmise meistrivõistlused – individuaalne 3. koht ja võistkondlik esikoht; kergejõustiku meistrivõistlused – viiel alal esikolmikus; jalgpalli meistrivõistlused – võistkondlik esikoht; saalijalgpalli meistrivõistlused – võistkondlik esikoht.

Janar Heering. Kõige paremini sündmusi lahendava valvuri eripreemia sai Tartu vangla kolmanda üksuse vanemvalvur Janar Heering. Tema on tasakaalukas, aus, kohusetundlik ja abivalmis ning talub hästi pinget. Möödunud aastal tegi Janar üheksa väljaviimist haiglasse ja tänu tema professionaalsusele ei tekkinud ühtki ohtlikku olukorda ega põgenemiskatset. Janari suurim pluss on oskus lahendada konfliktiolukord sõnadega, kuid alati ei ole see võimalik. 2017. aastal oli Janar sunnitud 10 korda kasutama ohjeldusmeetmeid ja jõudu, et tõkestada vangi rünnet ametnike vastu. Kaks korda oli vaja kasutada gaasipihustit, sest vang ei allunud korraldustele ja oli ohtlik.

Agnes Tilkson. Kõige innovaatilisema valvuri preemia sai Tartu vangla esimese üksuse vanemvalvur Agnes Tilkson. Tema ettepanekul saavad vangid infot neile mõeldud infokanali kaudu.
Kuni 2017. aasta novembrini kleebiti vangidele oluline info stendidele, aga sealt võtsid pahatahtlikud vangid paberid nii mõnigi kord ära. Nii ei jõudnud teave kõikide vangideni ning ametnikel kulus ohtrasti aega, et kõigile küsimustele eraldi vastata. Nüüd on infokanal nähtav kõikidele vangidele, kel on teler – ja enamikul see on –, samuti saab infokanalit vaadata päevaruumide teleritest. Loomulikult jääb info ka stendidele.
Kohusetundlik ja usaldusväärne Agnes on vangide seas autoriteetne ega lase endaga manipuleerida. Ta julgeb otsuseid langetada ja nende täideviimise eest vastutada. Agnes on väga toetav kolleeg, kellelt saab alati tuge.

Leanyka Libeon, vanglateenistuse pressiesindaja

 

Autor: Sten Sang, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/01/2018 09:16:10

Lisa kommentaar