Kersna sepistab raamatut Andrus Värnikust – naised olid maailmameistri doping!

Kersna paneb Värniku jutu detailselt kirja. Foto: Janek Joab

Ajakirjanik Vahur Kersna koostab raamatut Antslast pärit Eesti ühest kõigi aegade värvikaimast atleedist, odaviske maailmameistrist Andrus Värnikust (40). Oktoobris alanud töö vormub tulemuseks loodetavasti kevadel, mil tulevad raamatuesitlused mururohelistel staadionitel üle Eestimaa.

„Andrus helistas mulle ja tegi pakkumise. Ma ei vajanud mõtlemisaega – olin hoobilt nõus. Oleme mõlemad Antsla mehed ning minagi nooruses oda visanud,“ kirjeldab Kersna. „Värniku saatus on mulle kui kirjutajale erakordselt inspireeriv väljakutse.“
Praeguseks on ta teinud juba hulgaliselt intervjuusid sportlase lähikondsetega, vestelnud korduvalt nii Andruse enda kui tema ema Ainoga. Aga ka treenerite Heino Puuste, Toomas Merila ja Sulev Lepikuga, spordiarst Mihkel Mardna, Erki Noole, Aleksander Tammerti ning muidugi Andruse läbi aegade parima sõbra, Hummulis elava Rain Looristiga.
„Teose sügavam eesmärk on anda noorele aimu, mida tippsport endast kujutab. See on lugu sellest, kuidas saada suureks, tõustes tühjast. Andrus tuleb ju Antslast, pehmelt öeldes tagasihoidlikest tingimustest. Ka neli aastat kokakooli Tartus polnud tingimuste poolest ideaalsed, et saada maailma parimaks. Ometi saavutas ta 2005. aastal Helsingis 87,17 meetriga odaviskes maailmameistritiitli. Üritame seletada ja mõista, kuidas see kõik juhtus,“ räägib Kersna.

Pisarat ei kisu

Lugude kirjapanekul lähtub Kersna optimaalsuse printsiibist. „Raamat peab olema hoogne, atraktiivne, aus ja lugejat kõnetav. Kindlasti ei tule sellest ei õhukest brošüüri ega talumatult paksu tellist. Lugejat ei tohi piinata. Õnneks pole Andrusel ka lugusid, kuidas treener talle autos näkku sülitas ja hiljem voodisse puges,“ viitab ta muiates Kaia Kanepi hiljutisele paljastustele.
Kersna lisab naerdes, et sama joonega kirja pannes jaguks Värniku naisseiklustest online-meediale pealkirju kaheks aastaks ja igaks päevaks lausa vähemalt kaks tükki. Ajakirjandust kirjeldab autor kui kiskjat, keda tuppa lastes peab arvestama, et hundil on hambad. Ja Andrus on neid oma nahal palju tunda saanud.
„Meedia elas üksvahe tema seljas ja kasutas sportlase värvikat isiksust mõnuga ära,“ lisab autor. „Aga pole mõtet kedagi süüdistada – eks Andrus oli ka ise üks paras show-mees.“

Vallatu seelikukütt

Materjali kokku pannes on autorile tähtis, et raamatu üldmulje tuleks positiivne. Hoolimata mõnedest vägagi traagilistest episoodidest mingit õnnetut ja alandavad nutulaulu Kersna Värniku saatusest ei vooli. Küll aga leiab sealt palju elurõõmu.
„Värnik oli ja on parandamatult maias alfaisane. Kuna tegu on ka üsna kena mehega, siis pole imestada, et saatus on tema teele laotanud koormate viisi ahvatlusi. Andrus ise tunnistab, et naised on läbi aegade olnud tema mootori kütus ja kõigi saavutuste doping. Julgen atleeti võrrelda 75-aastase Mati Talvikuga, kelle silmad löövad veel nüüdki iga kaunist naist nähes särama ning sülg hakkab suunurgast jooksma,“ muheleb kirjanik. Ta lisab, et mõni mees lihtsalt on selliseks loodud ja pole ülejäänute asi kohut mõista.

Fööniks tõuseb tuhast

Odaviskaja praegusest vaimsest ja füüsiliselt vormist on Kersna sügavas vaimustuses. „Keegi ei uskunud, et ta katastroofidest ja sedavõrd sügavast august välja rabeleb. Andrus sai sügisel 40aastaseks ja ma väga loodan, et tema elu teine pool kujuneb sisukaks ja väärikaks. Ehk aitab meie raamat tal oma senisele vägagi seiklusrikkale elule joone alla tõmmata ning leida oma ülejäänud elule rahu, sisu ning mõtte.“

 

Sarnaselt oma eelmiste raamatutega tahab Kersna pakkuda hoogsat ja visuaalselt nauditavat lugemist. Endiselt on oodatud Facebooki lehel „Ei jäta elamata“ mahlased mälestused ja fotod Andrusest. Ühendust saab võtta aadressil www.facebooc.com/eijataelamata.

 

Autor: Sten Sang
Viimati muudetud: 11/01/2018 09:56:08