Küsitlus

Mis sobib kõige paremini jõulukingiks?

Ilm täna
Võru
-4°
Põlva
-4°
Otepää
-4°
Tartu
-3°
Antsla
-4°
Valga
-3°
Räpina
-4°
Tõrva
-4°
Võru
-4°
Põlva
-4°
Otepää
-4°
Tartu
-3°
Antsla
-4°
Valga
-3°
Räpina
-4°
Tõrva
-4°
Võru
-4°
Põlva
-4°
Otepää
-5°
Tartu
-4°
Antsla
-4°
Valga
-4°
Räpina
-4°
Tõrva
-4°

Järg pikantsele loole „Kuidas parun teenijaga abiellus ja mis sellest sai“

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Eestlannast paruniproua Helene von Nolckeni teiseks meheks saanud Adam Adolf Arras 1872. aastal, vahetult enne Kanepist Võrru tööleminekut ja prouaga tutvumist. Foto: erakogu

Tõnis Erilaid on lehitsenud 1934. aasta Uudislehte ja leidnud sealt Õhtulehes refereerimiseks (9.12.2017) „Lugusid Kreutzwaldi-aegsest Võrust“ põrutava uudise „Kuidas parun teenijatüdrukuga abiellus ja mis sellest sai”.
„Õndsa lauluisa Kreutzwaldi ajal elutses Võru linnas kummaline ja õige imelikkude eluviisidega parun Nolcken. See oli mees, kes ei arvestanud mitte kõige vähematki tol ajal maksvate vaadete ja kommetega, ei kohkunud tagasi isegi niisugusest sammust, et võttis endale naiseks oma teenijatüdruku, kes oli täisverd eestlanna. Arvestades toda aega sünnitas paruni kuulmatu samm Balti sakslaste südames tugevat meelepaha. Parun ei lasknud oma rahu häirida. Ta seadis oma abikaasa elama nagu kõik teised parunessid, laskis oma naisele valmistada kõige täielikumad eesti rahvariided, ehtis naise kaunid juuksed siidpaeltega ja viis ta jalutama linna parki. Perekonnanõukogu kaalus asja põhjalikult. Otsus oli: parunile antakse suurem summa raha, et ta jäädavalt lahkuks Baltimaadest. Parun võttis tingimused vastu ja otsustas kolida Itaaliasse. Saatus tahtis, et surm jõudis ärasõidust ette. Temast jäi maha leskproua kahe lapsega. Paruni sugulased võtsid lapsed enda juurde ja panid kooli. Tütar läks hiljem mehele Saksamaale, poega pilgati ülikoolis tema päritolu pärast. Ta kutsus solvaja duellile. Taplus lõppes tema surmaga.“

Kuna kõik teed viivad lõpuks ikka Kanepisse, siis lisaksin sellele loole veidi täpsustusi.
Kreutzwaldi-aegses Võrus (elas seal 1833–1877) furoori tekitanud parun, kellest lugu räägib, oli Erich Bernhard von Nolcken (1827–1879).
Teenijatüdruk, kellega parun abiellus, oli Haaslavalt Kambja kihelkonnast pärinev Helene Sternfeld (1850–1897), kelle vanemad Hindrik ja Triin Sternfeld kandsid varem perekonnanime Pruks, hiljem olid Sternfeldid (andmed on pärit genealoog Leia Laasilt).
Võru oli „Kreutzwaldi ajastu“ lõpul juba üsna heade valikutega tütarlaste harimiseks. Seega võis ilusa nimega „ilus Helene“ olla paruni juures ka ökonomist, virtin või muu veidi tähtsama ülesande täitja. Ta oli parunist 33 aastat noorem. Nende tütre Wilhelmine Louise von Nolckeni sündides oli Helene 22 ja Erich Bernhard 46aastane. Tema parunist isa suri, kui tütar oli vaid viieaastane. Jutusabas on nimetatud ka paruni poega, kuid dokumendid poja olemasolu ei kinnita.
Parun Nolckeni õed-vennad olid uhked ja tähtsad persoonid: Ernst Friedrich parun von Nolcken, Sophie Wilhelmine krahvinna von Siewers, Maria Anna von Nolcken, Gustav Fromhold von Nolcken, Reinhold Axel von Nolcken, Michail von Nolcken. On teada, et just Erichi õed „kisklesid“ vennatütre äravõtmise pärast: kes saab tema endale? Lapsele võis see üsna traumeeriv olla, aga ära ta emalt võeti kui aadlisoost preili.
Mis sai edasi lapsest ilma jäetud Helenest? Ta oli ju mehe surres veel noor – 29. Parunipere käis Võrus ilmselt läbi kirikuõpetaja ja köstriga. Köstriks tuli Võrru 1872. aastal Kanepi kihelkonnakooli juhataja, organist ja koorijuht Adam Adolf Arras.
Kanepis oli ta silma paistnud sellega, et koondas kõik kihelkonnakoorid 150–200-liikmeliseks ühendkooriks, kus laulsid nii mehed kui ka naised. Tema juhtimisel korraldas Kanepi meeskoor edukaid kontserdireise ka väljaspool kihelkonda Peterburini välja. Paraku ei meeldinud kirikuõpetajale von Holstile Arrase jäägitu toetus koos Kanepi kihelkonna koolmeistritega Carl Robert Jakobsonile ja ta vabastati töölt.
Arrasest sai 1872 Võru Katariina kiriku köster ja koorijuht Kandle seltsi juures. Temast sai ka Helene von Nolckeni lohutaja ja teine abikaasa. Sellest abielust sündisid Erich Arvid Wladimir Arras ja Martha Helene Arras-Kopvillem. Paraku suri Helene 47aastasena, 54aastane köster jäi lastega üksi.
Küll mitte kauaks: appi tõttas surnud sõbra lesk Leena ja nad abiellusid. Nende perre sündisid lapsed: Axel Gustav Adolf Arras ja Helmut Viktor Wilhelm Arras. Leena Arras kasvatas oma ja abikaasa lapsi ning suri 72aastasena 1937. aastal.

Jääb veel lisada, et Erastvere Arraste suguvõsa oli väga suur ja Kanepi kihelkonna kultuuriloos väga tähtis. Äsja 130aastaseks saanud Kanepi Lauluseltsi uue põhikirja järgi toimus taasasutamine 1885. aastal just kaupmees August Arrase Savi talus. Ta andis ka oma maast krundi lauluseltsi maja ehitamiseks tasuta rendile 99 aastaks.
Erastvere Arraste peredest võrsus ka nimekas loomaarst August Arras, Anton Hansen Tammsaare sõber, tema juhtimisel pandi Eestis piir pärast esimest maailmasõda levinud loomataudidele. Tema vend Konrad Simpson Arras Kuldijüri talust oli kõrgelt hinnatud põllumeeste juht.
Sinna lisanduvad paljud Arrase nime kandvad tegelased, kelle nimi ulatub praegu ka Eestist kaugemale – Ameerikasse, Kanadasse ja Rootsi. Aga ka kodupaika jäi see nimi ikka kestma. Perekonnanime andmisel võis see tähendada „hardust“, mida kanepilased nimetasid „ärräs miil“.
Perekonnalugu on tähtis osa kultuuriloost ja inimestevahelised seosed väga huvitavad. Geni meeskond on virk kohe ka hõimusidemeid pakkuma: näiteks minu isapoolse vaarema Marri Jallase juurest tema õe Leena Arrase juurde, kelle abikaasa Gustavi vend oligi Adam Adolf Arras. Eesti on väike ja kunagi jõuame oma juurtega esiema Eeva ja esiisa Adama juurde, kui hoolega otsime!

 

Autor: Milvi Hirvlaane, ajaloolane
Viimati muudetud: 11/01/2018 09:19:57

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia