Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Seadusemuudatus võib jätta talunikud kibedal ajal kütusenälga

Maainimene saab linnakäigu-päeval tanklas auto ääreni bensiinikanistreid täis toppida, suurtalunikule tähendaks aga traktoritega tankima sõitmine nii aja- kui ka tarbetut kütusekulu. Foto: Urmas Paidre

Riigikogus laual oleva vedelkütuse seaduse muudatuse järgi tuleb hakata kõigil kütusemüüjatel tulevikus prognoosima kaks kuud ette oma tulu ja kandma kahe kuu käibemaks maksuametile ette. See võib välja suretada viimasedki väiksed, kuid paindlikud põllumehi varustavad kütusemüüjad.

Riigikogus on menetluses vedelkütuse seaduse muutmise seadus, mille eesmärk on väidetavalt vähendada veelgi tõhusamalt maksupettusi. Maksuameti hinnangul jääb kütusemüügist riigieelarvesse laekumata 50–60 miljonit eurot aastas.
Seadusemuudatus tooks kaasa selle, et kütusemüüjatel tuleb prognoosida oma järgmise kahe kuu käive ning kanda prognoositav kahe kuu käibemaks maksuameti arvele n-ö ettemaksena, ametlikult öeldes tagatisena.
Plaanis on kehtestada ka tagatise ülempiir 1 miljon eurot, mis tähendab seda, et väikefirma peab maksma ettemaksuks märkimisväärse summa oma käibest (näiteks 340 000 eurot miljoni liitri müügi korral kuus), kuid suurematel kettidel jääb see vaid väikseks protsendiks nende käibest.
Maksutagatis kehtestati kütusemüüjatele juba 2012. aastal, kui aasta varem oli avastatud võimalus käibemaksupettuseks. Pärast seda tuli enamikul kütusemüüjail kanda maksuameti kontole tagatisena 100 000 eurot. Pettused on nüüdseks aga lõppenud ning mullu laekus kütusemüügilt 163 miljonit eurot käibemaksu.
Väikefirmad aga näevad uues plaanis nõuda veel suuremaid tagatisi suurfirmade lobitööd, mille eesmärk on väiksemad kütusemüüjad turult välja süüa.

Väiketankla pidaja: see on täielik lollus!
“See uus seadus on täielik lollus väiketanklate väljasuretamise eesmärgil,” kommenteeris OÜ Rõngu Roil juhataja ja üks omanikke Evald Mihkra, kes peab tanklat juba aastast 1993.
“Kuidas saab olla nii, et ma ettevõtjana pean tegema ettemakse, kui ma pole kaupa müünud?” küsis ta. “See on suurfirmade huvides. Üheski teises valdkonnas ei tule ettemaksu teha.”
Mihkra sõnul võib uus seadus tema firma eksistentsi ohustada, sest kütusemüüki on võimatu ette prognoosida, palju sõltub ilmaoludest. Siiani pole Rõngu Roil pidanud maksuametile ettemakset tegema.
Ka ASist Kagu Petrool nenditi, et seadusemuudatus võib ohustada nende tegevust, sest kahe kuu käibemaks on liiga suur summa. Firma peab ise ostes maksma kütuse eest kohe, nende kliendid saavad aga maksta hiljem, põllumeestel venib maksetähtaeg vahepeal päris pikaks. Eriti prognoosimatu on käive kevadisel ja sügisesel kõige kiiremal põllutööhooajal.
Põhiprobleem kogu asja juures on see, et talunikud, kes tellivad omale kütuse majapidamisse kohale, ei saa siis, kui väikesed kütusemüüjad kaovad, enam kütust paindlikult ja kiiresti. 1000 või 2000 liitri kaupa ei hakka ükski suurfirma Tallinnast kütust Lõuna-Eestisse kohale tooma.
Lugu võib lõppeda sellega, et sügisel ootamatult saabuvate väga heade ilmade korral, kui põllutöömasinad võiksid olla ööpäev ringi rakkes, jäädakse päevadeks ilma kütuseta.

Talunik maksab kinni
Elupõline Kagu Petrooli klient talunik Raivo Musting Põlvamaalt Kiuma külast nentis, et kui väikefirmad lõpetavad, siis temataolistel tuleb see kinni maksta. Tal on talus viietonnine kütusemahuti. Kui kütus otsa saab, piisab praegu sellest, kui kohalikku ettevõttesse hommikul helistada ja õhtuks on kütus kohal.
Sama lugu on tal kütteõliga: kui väljas on krõbedad külmakraadid, saavad õlimahutid kiirelt tühjaks, aga ükski suur kütusetarnija ei too õli nii kiirelt kohale kui kohalik väikefirma.
Mustingule lähim tankla asub 10 kilomeetri kaugusel Põlvas, sinna tankima minek traktoritega tähendaks nii aja- kui ka tarbetut kütusekulu. Pealegi on suuremate põllutöömasinatega raske tanklasse mahtuda. Paljudel talunikel jääb tankla aga 30–40 kilomeetri kaugusele.
“Eks see seadus ole kabinetivaikuses mõeldud hästi toimivana, ainult et ülejäänud rahval tuleb edasi elama hakata,” nentis Musting.
Praeguseks oma tegevuse lõpetanud Mahta Kütuse omanik Ennu Tammemägi sõnas, et nemad panid küll oma firma kinni seepärast, et tuli hea pakkumine nende tanklad ära osta, kuid selleks ajaks olid nad planeeritavast seadusemuudatusest juba kuulnud. Suure osa tanklatest ostis ära Olerex, oktoobris ostis kaks viimast tanklat, Räpinas ja Põlvas, ära üks kinnisvarafirma. Mahtal tuli alguses maksta tagatisraha 100 000 eurot, paaril viimasel aastal suudeti see summa saada 60 000 peale. Ka Mahta viis kütust otse taludesse, tavaliselt ühe-kahe päeva jooksul.

Müügi deklareerimine tollis on lisakulu
Juba Mahta Kütuse tegutsemisajal tuli eriotstarbelise diislikütuse tellimine deklareerida tollis, seejärel saada tollilt luba kütuse müügiks, misjärel pidi ostja ostu veebisüsteemis kinnitama. See on teine suur probleem väikefirmasid üha enam pitsitavas seaduses. Paljud talunikud ei jõua päevasel ajal arvuti taha või pole maal isegi korralikku internetiühendust. Kütuseveok aga ei tohi enne teele minna, kui ostja on ostu kinnitanud.
Tammemägi nentis, et vahel tegeleti 2000–3000 liitri müügiga päev otsa. Uue seadusemuudatuse järgi aga tuleks selline protsess läbi teha ka tavalise diislikütuse ja bensiini müügi korral, mis tähendanuks näiteks Mahtale lisatöötaja palkamist.
Samas asjas näeb suurt lisakulu firmale ka Kagu Petrooli esindaja, kes nentis, et sellist bürokraatlikku kadalippu ei suudeta praeguste tööliste arvu korral läbida.
Nüüdseks on paljud väikesed kütusemüüjad koondunud ja esitanud ka riigikogule ühisavalduse, kus nendivad, et kui seadusemuudatus võetakse vastu, lõpeb kütuseäri enamikus poolesajas külas ja alevikus asuvas tanklas ning sisuliselt aitab see veelgi suretada elu maal välja.
Kagu-Eesti üks suurimaid talusid Jaagumäe tellib oma kütuse Tartu firmalt Mark Oil, kes on siiani pakkunud neile parimat hinda. Jaagumäe suudab oma kümnetonnise mahutiga hakkama saada paar-kolm päeva. Talu peremehe Mart Timmi sõnul kulub tõsisematel tegijatel korraga 10–15 tonni kütust, sest juba üks kombain võtab korraga paaki terve tonni. Tema aga näeb suurimat probleemi selles, kui korraga saaks osta vaid viis tonni kütust.
Kütusemüüjate käibemaksu ettemakse nõuet peab Timmi aga rängaks ning tema arvates on see riigile tasuta antav laen.
“Eks ta ole samas klassis maapoodide elujõuga,” nentis Timmi. 

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 14/12/2017 09:40:07

Lisa kommentaar