Küsitlus

Kui suure palga nimel oleksid nõus töökohta vahetama?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
10°
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Talunik: sain pättide käest tünga ligi 10 000 eurot!

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Vili peteti välja, talunikule jäi vaid põhk. Foto: Ülle Harju

„Tüssata sai meie kandis ikka mitmeid põllumehi, ise tean kuut-seitset,” ohkas Võrumaa talunik, kelle käest petsid kelmid välja ligi 10 000 euro väärtuses söödavilja. Enamjaolt Kagu-Eestis tegutsenud kurikaelad jõudsid enne kinninabimist haneks tõmmata 26 talunikku, kogukahju on ligikaudu pool miljonit eurot.

Tartu maakohus mõistis 30. novembril seitse meest kokkuleppemenetluses süüdi ulatuslikes kelmustes ja neli neist ka rahapesus. Peeter Kutsar (32) peab vangis istuma neli ning Patrick Mürk (28) rohkem kui neli aastat ja üheksa kuud. Arnold Pähklepa (52), Alar Kõiv (36), Vahur Sõõro (30), Averi Paks (36) ja Indrek Rüütli (45) peavad kandma tingimisi vangistuse. Paks peab katseajal täitma ka kriminaalhoolduse kontrollnõudeid.
Kohtuotsusega konfiskeeriti süüdistatavatelt kuritegudega saadud tulu väljanõudmiseks ligi 200 000 euro väärtuses vara, sealhulgas 120 000 eurot sularaha. Samuti peavad süüdistatavad kannatanutele hüvitama kuritegudega tekitatud kahju kogusummas ligi 450 000 eurot. Menetluskuludena tuleb neil lisaks tasuda 705 kuni 2231 eurot.

Sulid teesklesid loomakasvatajaid
Pättidest viimati nimetatud Averi Paks oligi see, kellele LõunaLehega rääkinud, anonüümsust soovinud talunik n-ö müüs aasta tagasi üle 50 tonni söödaotra.
„Helistas ja soovis vilja osta, esindas enda sõnul ettevõtet Luunja Farmid,” rääkis kelmuse ohvriks langenud talunik. „Viljahind oli tookord päris nigel, 117-118 eurot tonnist. Tema pakkus 125. Kogu koorma pealt oleks see teinud 400 euro ringis rohkem, kui kokkuostjad pakkusid, abiks oleks ikka olnud ...”
Et tehing usutavam tunduks, tegi Averi Paks kannatanuga isegi vilja üleandmise-vastuvõtmise lepingu, millele oma nime alla kirjutas. „Juurde käis ilus jutt, et nende ettevõttel on loomad, kelle jaoks söödavilja vaja,” ütles talunik nördinult.
Kuna see talunik oli üks viimastest, kelle viljale pätid oma küüned taha said, siis hakkas ta halba aimama veel enne, kui lubatud maksekuupäev (tänavu jaanuari lõpus) kätte jõudis. „Hakkasin uurima ja varsti sai selgeks, et tegu on sulidega,” nentis ta. „Võtsime kohe ühendust politseiuurijaga.”
Teiste talunikega rääkides tuli ka välja, et Võrumaal Varstu ja Vastseliina ning Setomaal Meremäe kandis oli sarnasel viisil petta saanud veel vähemalt kuus-seitse väikest talupidajat – kes natuke üle, kes natuke alla 10 000 euroga.
Averi Paksu jälgi ajama hakates sai haneks tõmmatud talunik ka poolkogemata teada, kuhu tema vili maandus: tuttava talupidaja muru peale söödaviljaks. „Ütles siis, et miks ma vilja otse talle ei pakkunud – oleks kohe ostnud ju!” nentis pettasaanu. Vili oligi läinud kaubaks tollase päris turuhinnaga. Küll jäi tasu saamata autoettevõttel, kelle käest pätid viljaveoks autot rentisid.

Suuremad talunikud õnge ei läinud
„Tüübid käisid meie õue peal ka kaupa tegemas, pakkusid turuhinnast märkimisväärselt kõrgemat hinda, 130 euro asemel 150 eurot tonnist,” rääkis Võrumaal ligi 600 hektaril vilja kasvatav suurtalunik. „Kuna kohe tekkis kahtlus, et mis motiiv on neil pakkuda ebareaalselt kõrget hinda, siis tegin natuke taustakontrolli. Kui tuli välja, et Ruunus OÜ – enne Luunja Farme kasutatud nimi – taga on varem kinni istunud sellid, siis oli pilt selge.”
Pättidest haisu ninna saanud talunik ei jätnud infot vaid enda teada ning hoiatas ka teisi suuremaid Võrumaa talunikke.
Samamoodi sai hoiatatud Põlva maakonna talunikke, kinnitas Põlvamaa talupidajate liidu juht Karin Sepp. „Suuremad ja rohkem mõtlevamad talunikud petta ei saanud,” kinnitas ta.
„Selle kinninabitud seltskonnaga seoses pole ka mul infot, et keegi tuttavatest oleks petta saanud,” rääkis suure viljakokkuostufirma Baltic Agro Põlva-, Valga-, ja Võrumaa müügiesindaja Sulev Sildna, kes ise peab talu Valgamaal Põdrala vallas.
Küll rääkis ta aastatetagusest juhtumist, kui suutis ise Baltic Agro kliendi seesuguste sullerite käest päästa. „Tookord püüdsid sulid meile vilja edasi müüa, aga et nad ei püüdnudki varjata, kelle käest ise vilja said, ja see oli muidu meie klient, siis võtsime temaga kiiresti ühendust,” selgitas Sildna. „Samuti andsime asja politseisse ja et maksetähtaeg oli pikk, siis andis see võimaluse raha kinni hoida ja maksta lõpuks politsei abiga otse viljakasvatajale, mitte neile pättidele.”

Vilja väljapetmine – hääbuv kuriteoliik
Sulev Sildna hindas, et vilja väljapetmine on hääbuv kuriteoliik. „Kui keegi üritab meile vilja müüa ja pole ise põllumees – me lihtsalt ei osta,” selgitas ta. „Teised suuremad kokkuostjad ei osta samuti ja selliseid n-ö vahendajaid on kõvasti vähemaks jäänud.”
Sulev Sildna jagas ka õpetussõnu, kuidas kiiresti ära tunda, et end vilja kokkuostjatena esitlenud tegelased on tegelikult pätid. „Kui pakutav hind on turuhinnast kõrgem, peaks tuluke kohe põlema minema,” rääkis ta. „Samuti on kahtlased suurem osa lehekuulutustest, mille abiga vilja kokku ostetakse. Miks nad peaksid tegelema vahendamisega, kui on teada, et suured ettevõtted niikuinii vahendajate kaudu vilja ei osta?”
Ometi on Sildna sõnul talunikke, kes sulide ohvriks langevad. „Kes väikest mahtu teeb, tahab selle eest saada võimalikult head hinda ja seda petturid ära kasutavadki,” ütles ta. „Inimesed ei taha hästi uskuda, et isegi leping ei tähenda, et raha tuleb. Mõned inimesed on kergemini ära räägitavad ja isegi korra petta saades kipuvad uuesti libastuma ...”
LõunaLehele intervjuu andnud petta saanud talunik kinnitas, et tema sai küll juhtunust õppetunni ja enam sellise skeemi õnge ei lähe. „Müün vilja kas otse tarbijatele või siis suurtele kokkuostjatele,” lubas ta.

Pätid said tegutseda mitu aastat
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi petsid aasta alguses tabatud ja nüüd süüdi mõistetud mehed 2013. aasta septembrist selle aasta jaanuarini erinevatel juhtudel ühiselt ja eraldi tegutsedes teraviljakasvatajatelt välja tuhandeid tonne teravilja.
Neli süüdistatavat arveldasid omakorda vilja müügist saadud kuritegelikku tulu erinevate variettevõtete ja isikute vahel, et varjata selle kuritegelikku päritolu ja suunata see legaalsesse käibesse. Kokku peteti teraviljakasvatajatelt 26 kuriteoepisoodiga välja üle 2500 tonni ehk ligikaudu poole miljoni euro väärtuses vilja. Sellega panid süüdistatavad toime kelmuse ning Mürk, Kutsar, Sõõro ja Kõiv lisaks ka rahapesu.
Talunikelt välja petetud raha eest ostsid kurikaelad autosid ja mootorrattaid, ehitasid endale maja, käisid reisimas ...
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Margus Lellepi sõnul tegid nii keskkriminaalpolitsei kui prokuratuur jõudsalt tööd, et rühmituse tabamise ja süüdimõistmiseni jõuda.
„Ühel hetkel hakkas välja joonistuma ühtne kuritegelik muster, kus kindlal perioodil suurenesid viljakasvatajatelt teravilja väljapetmisega seotud kuriteod. Analüüsi tulemusel jõudsid uurijad selgusele, et kelmuste taga on regulaarselt olnud üks ja sama isikute ring. Käesoleva aasta jaanuaris õnnestus mehed kuriteos kahtlustatavatena kinni pidada ning seejärel hakkas välja kooruma järjest uusi kuriteoepisoode,“ ütles Lellep.
„Kuna kohtueelne menetlus viidi läbi kiiresti, poole aastaga, sai prokuratuur ka süüdistused kiiresti esitada ning kriminaalasja kohtusse saata. Nüüd oleme olukorras, kus aastaid viljakasvatajatele kahju tekitanud mehed seisid kohtu ees ning kelmusi koordineerinud mehed veedavad järgmised aastad trellide taga,“ lisas prokurör.
Kriminaalasjas oli kokku 13 süüdistatavat. Ülejäänu kuue süüdistatava roll kuritegudes oli väiksem ja nende suhtes kriminaalmenetlus jätkub. Kohtueelse menetluse viis läbi keskkriminaalpolitsei Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
Mürki, Kutsarit, Paksu ja Pähklepat on varem kriminaalkorras karistatud, teised on karistamata.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 07/12/2017 10:16:08

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia