Koprapaisu tagant valla pääsenud vesi ujutas talutee üle. Foto: erakogu

„Jõudsin koju ja nägin, et tee oli üle ujutatud!” rääkis Esta Frosch, kes elab Vastseliina kandis Külaoru külas Kaagu-Maati talus. Kohe oli näha, et talu väljasõiduteega on kehvad lood ...

Välja tulid ka naabrid, kelle tee jäi samuti tulvavee alla. Nemad aimasid kohe, mis pahanduse põhjustas. Nimelt oli OÜ Relsiit Metsad hiljuti omandanud pool kilomeetrit eemal asuva kultuurilooliselt märkimisväärse Roodsoo talu, laulja Elsa Maasiku sünnikodu, mis on ka mälestuskiviga tähistatud. 

Talu omandamise põhjuseks polnud küll huvi kultuuriloo, vaid ikka talu juurde kuuluva metsatüki vastu. Paraku ei olnud võimalik metsaraiega alustada, sest metsakraavides elutsevad koprad olid kraavid üles paisutanud ja üle poole hektari metsa vee alla jätnud.

Et metsa kätte saada ja välja vedada, alustas OÜ Relsiit Metsad juhatuse esimees Sander Tiisler loomakestega võitlust. 2. oktoobril tõi ta kopratammi lõhkumiseks appi ekskavaatori. Kuidas tammi lõhkumine täpselt käis, selle kohta teavet napib, mees ise väitis, et päästis vee valla ettevaatlikult. Igatahes jõudis veetulv Kaagu-Maati ja Kaaguoru talu juurde viiva teeni ning lõhkus ära teetruubid.

„Koprapaisude lõhkumine on maaparandustöö, mis on maaomaniku ülesanne, aga seda peab tegema veitsiviisi, mitte suure pauguga,” kommenteeris põllumajandusameti Võru keskuse maaparanduse peaspetsialist Olev Raudsepp, kes käis kohapeal olukorraga tutvumas. Seda tegi ta keskkonnainspektsiooni palvel, sest juhtunust šokeeritud Esta naabrid olid pöördunud abi saamiseks inspektsiooni poole. Põhjuseks oli see, et veetulva tagajärjel olid saanud märkimisväärselt kannatada neli teetruupi, millest kolm tagavad ligipääsu talude juurde. 

Lisaks hindas põllumajandusamet ka kahjustada saanud vallateed (Vastseliina-Loosi tee). Hindamisprotokollis on kirjas, et „Teetruubi läbimõõduga 75 cm seisukord oli kontrolli ajal halb, mistõttu ei suutnud truup läbi lasta ettenähtud vooluhulka, tekitades sissevoolul veekeerise ja paisutuse, mis kahjustas teetammi”.

Sarnase hinnangu said ka Esta Froschi maal asuvad teetruubid läbimõõtudega 75 ja 50 cm, viimase kohta andis amet ka hoiatuse, et kui selline veetulv kordub, võib tekkida uus avariiohtlik olukord. Esta ja tema naabrid pelgavad, et ohtlik olukord tõesti kordub: koprad ehitavad tammi uuesti üles, ettevõtja lõhub selle jälle maha ja vesi murrab uuesti nende maale. Siis aga võib pahandus olla juba hoopis suurem, sest veetulv võib lõhkuda ka eelmise tulva tõttu kannatada saanud talutiikide tammid. Kui tiikidest vesi minema pääseb, saavad kahju ka veel allpool elavad naabrid.

Sander Tiisler kinnitas LõunaLehele, et käis üleeile vaatamas ja tõesti – kopratamm on jälle püsti.

Põllumajandusamet soovitas ohu kõrvaldamiseks uued teetruubid panna. Esta Frosch kutsus seejärel vastava töö maksumust hindama varem sealsamas maaparandustöid teinud ettevõtte OÜ Armo Teenus. „Selle juht Ain Moor ütles, et kolme truubi väljavahetamine läheb koos maaparandustöödega maksma vähemalt 7000 eurot,” nentis Esta Frosch. „See on väga suur raha!”

Esta leiab, et veepahanduse suurim põhjus oli kopratammi arvatav ühe ropsuga lõhkumine, mistõttu võiks osa sellest kulust enda peale võtta Sander Tiisler.

Pärast veepahandust on Tiisler Esta ja tema naabritega saanud kokku ühe korra. „Naabrimees on mul päris emotsionaalne ja oli ikka tige,” nentis Esta.  „Pakkusin Sandrile, et äkki tooks ta kruusagi? Tema ütles vastu: „Mul on niigi raske, pean niikuinii kobrastega võitlema!”

Maaparandusspetsialisti Olev Raudsepaga suheldes olnud Tiisler märksa vastutulelikum, lubades „asja korda ajada”.

Sander Tiisler ei võtnud aga naabritega ühendust rohkem kui kuu aja jooksul. Vastseliina vald tegi oma tee ise korda.

Kuna senine kahju ja oht on silmanähtavalt suured, astus Esta Frosch järgmise sammu ja esitas möödunud nädalal politseile kuriteoteate. Paraku leidis politsei, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, kuna „antud juhtumis ei esine kuriteotunnustega tegu”. Küll on Esta Froschil õigus pöörduda tsiviilkohtusse hüvitise nõudmiseks.

Esta Frosch ütles, et naabrid pöördusid abi saamiseks ka vallavalitsuse poole, aga sealt abi ei saanud.

Maaparandusspetsialist Olev Raudsepp ütles, et tegu on juhtumiga, kus kahju põhjustamise eest pole seaduslikku võimalust kedagi vastutusele võtta. „No me soovitame küll enne kopratammi lõhkumist naabreid teavitada, aga mis see oleks antud juhul aidanud?” nentis ta. 

Raudsepa sõnul on seesuguseid juhtumeid Kagu-Eestis olnud mitmeid, aga enamasti on inimesed saanud omavahel kokkuleppele. „Tammilõhkuja on toonud kas mõned koormad kruusa, tulnud parandustöödel appi või neid kompenseerinud,” rääkis ta.

Kobraste kohta ütles Raudsepp oma kogemuste põhjal, et lõpuks annab loom ikka alla: „Meie mehed on ka tamme maha tõmmanud. Kui ikka pool aastat möllata, siis kobras läheb lõpuks ära.”

Pärast seda, kui LõunaLeht juhtumi vastu huvi tundis, võttis Sander Tiisler kohe Esta Froschiga ühendust. Ta tõi senise suhtlematajätmise põhjuseks, et ei osanud konkreetset lahendust välja pakkuda. Tiisler kinnitas, et on nüüd võtnud jahimehena sihiks koprad välja püüda ja kutsub teisi jahimehi appi. „Kui enda kinnistul kraave kaevama hakkame, siis läheme ka Esta Froschile appi tema teed korda tegema,” lubas ta.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 16/11/2017 10:29:56