See Tibi-nimeline koerake hukkus BMW rataste all. Foto: erakogu

Novembri alguses leidis Võrumaal Nursi lähedal oma õnnetu lõpu külakoer Tibi. Kuuekilone kutsa oli suutnud end Nursipalust Lükkä poole liikunud BMW X6 teele ette sättida. Kohalike väitel keeranud autojuht meelega võimsa masina kaitsetule loomakesele otsa, mille peale läks käima elav arutelu.

Bemmijuhti hurjutav postitus ilmus sotsiaalmeediasse 5. novembril. Hulgaliste kommenteerijate seas andis tooni poolehoid loomaomanikule Annelile. Õnnetuskohal käinute sõnul olla autojäljed näidanud sihilikku pööret teel sibanud koera poole. Üks sõnavõtnutest soovitas koeraomanikul menetluse alustamiseks politseile avaldus kirjutada. 

Võru piirkonnapolitseinik Ranno Vissel ütles, et politseile ei ole sellisest vahejuhtumist teada antud. „Selleks et üksikasju lähemalt selgitada, tuleks juhtunu tunnistaja(te)l politseile vastav avaldus esitada,“ lausus ta. 

Üksikasjade väljaselgitamine on oluline, sest kahju sai lisaks koerakese omanikule, kes oma lemmikust ilma jäi, ka teise isiku vara (BMW). Hulkuva kodulooma tegevuse eest, ka väljaspool omaniku järelevalvet, vastutab tema omanik. Kui omanik rikub loomapidamise eeskirja, võib talle nõuete rikkumise eest määrata rahatrahvi. Kui loom põhjustab kolmandale isikule tervise- või varakahju, kannab vastutust selle eest loomaomanik, kes loomal järelevalveta hulkuda lasi. Kõnealusel juhul võis looma teele sattumine põhjustada varakahju sõidukiomanikule. „Kui loomale otsasõit on pahatahtlik, uurib asja samuti politsei ning kui looma suhtes ongi toime pandud julm tegu, paneb see vastutuse oma tegude eest ka autojuhile,“ lisas Ranno Vissel.

Koeri hulgub ringi palju ja õnnetusi juhtub nendega ka pidevalt. Möödunud nädalal postitati sotsiaalmeediasse šokeeriv foto Põlvas raudtee lähistel auto all hukkunud heledast koerast.

Sellele eelnes pilt elavast koerast, kelle omaniku kohta küsiti. Looma oli nähtud tihti liikuvat Põlva vahel ning väideti isegi, et teda olla nähtud Põlva-Peri bussi peal sõitmas. Mitmete kohalike kahtluse kohaselt kuulus reisisell Põlvas tuntud mehele, kes ise samal ajal haiglas viibis. 

Mida teha, kui loom auto ette hüppab?

Kui olete sõitnud autoga koduloomale otsa, võib helistada hädaabinumbril 112, kust nõustatakse, kuidas edasi käituda. Hukkunud looma äraviimise korraldab teevaldaja, ning kui tarvis on selgitada loomaomanikku, siis aitab seda teha politsei. Kui sõidukijuht satub avariisse metsloomaga, tuleks helistada aga keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. 

„Märgates hulkuvaid koduloomi, tasub igal juhul sellest teada anda võimalikult kiiresti kohalikule omavalitsusele. Nii saab ohtu ja raskemaid tagajärgi ennetada,“ juhendas piirkonnapolitseinik.

Eesti Loomakaitse Liidu president Heiki Valner kinnitas, et lemmiklooma, eelkõige kassi ja koera, pidamisel on oluline järgida kohaliku omavalitsuse kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirja. 

Koduloomad ei või omapäi ehk ilma omaniku järelevalveta avalikus ruumis ja teedel liikuda ning need loetakse hulkuvateks loomadeks. Valneri kinnitusel juhtub kodu- ja metsloomadega kahetsusväärselt palju õnnetusi.

Hukkumisstatistika on puudulik

Eestimaa Loomakaitse Liidul puudub statistika selle kohta, kui tihti juhtub koduloomadega seonduvaid liiklusõnnetusi. Maanteeameti avaldatud teabe kohaselt kogub amet andmeid ainult selliste loomaõnnetuste kohta, kus kokkupõrkes sõiduki ja looma vahel sai kannatada inimene. 

Maanteeameti andmetel registreeriti möödunud aastal 13 liiklusõnnetust, kus osalesid loomad. Neis avariides sai vigastada 16 inimest ning hukkunuid ei olnud. 2015. aastal jäi autorataste alla 17 neljajalgset ning vigastada sai 20 inimest. 

Lemmikloomadest enim jääb autode alla kasse, metsloomadest aga rebaseid ja kährikuid. „Liiklusõnnetuses viga saanud lindude arv on mõistusevastaselt suur! Möödunud suvel toimetasid loomakaitse liidu vabatahtlikud kliinikutesse mõnel päeval isegi seitse-kaheksa lindu, kellest enamikku päästa ei õnnestunud,“ oli Valner löödud.

Hobused ula peal

Probleeme on tekitanud ka põllumajandusloomade lahti pääsemine ja teedele sattumine. Käesoleval aastal on laekunud teateid nii teedele sattunud veiste kui hobuste kohta. Ilmselt Eesti ajaloo suurim loomadega seotud kahjunõue võib oodata Harjumaal Tõdva kandis elavat hobusteomanikku. Tema hooletuse tõttu hukkus liiklusõnnetuses kolm hobust ja õnnetusse sattunud veoauto läks mahakandmisele.

Valneri sõnul ei saa loomaomanikku vastutusele võtta, kui ta lemmik või põllumajandusloom lihtsalt vabalt ringi liigub ja mingit kurja ei tee ega kahjusid tekita. Nii järgnebki kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest väärteo vastutus üksnes juhul, kui eeskirja rikkumisega on tekitatud varalist kahju või põhjustatud inimesele tervisekahjustus. 

Küll aga peavad loomaomanikud korvama igal juhul nende looma põhjustatud kahju. Kahju osas kohaldub riskivastutus, st süüst sõltumatu vastutus. See tähendab näiteks, et kui koer oli küll rihma otsas, kuid lihtsalt pääses lahti, sest omanik libastus ja kukkus. Või pääses koer ootamatult aiast välja ajal, mil omanik avas aiaväravat, või pääses välja sõidukist ajal, mil omanik avas selle ukse. 

Koerarünnaku ohvrid, rikutud põldude või iluaedade ja murtud lammaste omanikud saavad esitada loomaomaniku vastu tsiviilõigusliku kahju nõude. Kui hulkunud loom on murdnud või vigastanud teist looma, saab teise looma omanik nõuda ka moraalse kahju hüvitamist. Lisaks on koerte murtud metsloomade eest kehtestatud üsna suured keskkonnakahju tasud.

Tahtlikku otsasõitu on harva

„Üldjuhul sihilikult loomadele otsa ei sõideta ja õnnetused juhtuvad seetõttu, et loomad ilmuvad ootamatult teele ning juhtidel puudub isegi võimalus kokkupõrget ära hoida,“ on Heiki Valner kindel autojuhtide heasoovlikkuses. Teise suure õnnetuste põhjusena toob ta välja lohakuse: juhtimise ajal tegeletakse muude asjadega. Näiteks jälgitakse mobiilist Facebooki postitusi ja siis jääb liikluses toimuv kohati üsna tagaplaanile.

„Kahjuks elab meie seas ka selliseid inimesi, kes sõidavad väikestele loomadele sihilikult otsa. Tavaliselt valitakse sellised loomad, kes autole kahju ei tekita. Näiteks teepervel jalutav kiisu või rebane on igati sobilik ohver,“ tunnistas loomakaitsja. Liidule on teada antud juhtumitest, mil inimestevaheline tüli lõpeb ühe asjaosalise lemmiku sihiliku allaajamisega, aga seda on pea võimatu tõestada. Eestimaa Loomakaitse Liidu praktikas leidis tõestamist looma sihiliku allajamisega seotud juhtum, kus tunnistusi autojuhi vastu andis sõidukis olnud kaassõitja.

 

Autor: Sten Sang
Viimati muudetud: 16/11/2017 10:13:51