Kuigi Vastseliina kui pühakoha kuulsus kahanes viissada aastat tagasi alanud usupuhastuse käigus, on viimastel aastatel palverännakud Vastseliina uuesti hoo sisse saanud. Foto: Sander Silm

Viis aastat tagasi hakkas Pirita kloostri sõprade ringis idanema mõte rajada palverännutee Maarjamaa ühest otsast teise. Lagle Pareki suust lendu lastud mõte on nüüdseks teostunud ning Pirita kloostrist viib palverännutee Vana-Vastseliina, mis on olnud palverändurite sihtkoht juba keskajast peale.

Vastseliina linnusekabeli kui pühakoja kuulsus sai alguse 1354. aastal, mil paavst Innocentius VI andis oma Avignoni residentsis välja bulla, mis kandis Vastseliina linnuse tema imettegeva risti tõttu pühade paikade nimekirja.

Kuna keskajal oldi kindlalt seda meelt, et meie maine elu on vaid lühike etapp igaveses elus, oli kristlaste jaoks meeleparandus ülimalt oluline ning Vastseliina linnus muutus oma imettegeva Püha Risti kabeliga üsna kiiresti Liivimaa ja ka Põhja-Euroopa üheks populaarseimaks palverännakute sihtpunktiks.

Vastseliina kui pühakoha kuulsus kahanes viissada aastat tagasi alanud usupuhastuse käigus, kuid viimastel aastatel on palverännakud Vastseliina uuesti hoo sisse saanud. Selle ajendiks on viis aastat tagasi Pirita kloostri sõprade seltsist alguse saanud idee rajada Maarjamaa ühest otsast teise palverännutee ja nii sündiski teekond, mis saab alguse Pirita kloostrist ja lõpeb Vana-Vastseliinas.

Vastseliina piiskopilinnuse turundusjuhi Angela Randmetsa sõnul jõudis palverändureid Vastseliina ka varem, kuid just palverännutee andis vanale traditsioonile uue hoo ja hingamise.

"Ühelt mu tuttavalt, kes Hispaanias palverännakul käis, küsis kohalik härrasmees, et mida te siin õige käite, kas tõesti pole Eestis kohti, kus kõndida. No nüüd on meil palverännutee ka täiesti ametlikult olemas," ütles Angela Randmets, kelle sõnul jõudis tänavu viimane talle teada olev neljaliikmeline palverändurite seltskond Vana-Vastseliina 5. septembril.

Miks palverännak?

Loomulikult ei ole kohustuslik palverännakut alustada üksnes Piritalt, vaid startida sobib mistahes meelepärasest kohast ega pea otseselt kinni pidama ka palverännutee marsruudist.

"Keskajal oli põhjuseid, miks palverännuteele minna, erinevaid. Kes otsis meeleparandust, kes soovis pattude andeksandmist, kellele määrati palverännakule minek testamendiga. Tänapäeval soovivad inimesed korraks rattalt maha astuda ja mõned asjad oma elus enda jaoks selgemaks mõelda. Palverännuteekonna läbivad ka lihtsalt matkahuvilised, kellel pole selleks kindlasti mingit religioosset tagamõtet, kuid kellele jalgsimatk ühest Eesti otsast teise on põnev väljakutse," selgitas Randmets.

Põnevat ülevaadet palverännakute ajaloost hakkab pakkuma Vastseliina linnuses järgmise aasta suveks avatav palverändurite maja, mis tutvustab keskaegsete palverändurite eluolu ja mõttemaailma ning kus külastajad saavad omal nahal kogeda, kuidas keskaegne palverändur mõtles, mida ta kartis, mida lootis ja mida armastas.

"Palverändurite maja saab olema kohaks, mis pole erinevaid daatumeid täis pikitud. Pigem räägib see külastajatele lugusid sellest, miks inimene üldse palverännule läks, mis ohud või ahvatlused palverändurit kimbutasid ning milline võis välja näha vaese mehe palverännak ja kuidas kulges üliku palveränd," loetles Angela Randmets.

Tema sõnul saab järgmisel aastal korrastatud ka Vastseliina linnuses asuv pühakoht – Vastseliina linnuse Püha Risti kabeli asupaik – ja ligipääs sellele, mida praegu nigelamate ilmadega kohati ka Kolgata teega võrrelda kannatab. Pühakohta patukahetsuse märgiks või soovide täitumiseks küünla jätta saab soovi korral aga juba praegu.

Kultuurilooliste vahepeatustega palverännutee Piritalt Vana-Vastseliina

Palverännak on uskuja teekond pühasse paika, teekond Jumala armuni, iseenda leidmise teekond. Kui rändajal on huvi ja tahtmist sel teekonnal otsida ja avastada ka üht-teist oma isamaa aja- ja kultuuriloost, siis seda parem.

Pirita kloostri sõbrad eesotsas Lagle Parekiga panid paika püha teekonna Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini nõndamoodi, et teekond pakuks puhkuse- ja palvepaiku uskujale, kes on pühendunud puhtale palverännakule, ent annaks ühtaegu uudishimulikule palverändurile võimaluse tundma õppida lugusid, mis jutustavad palverännuteed ääristavate paikade aegadest, neid paiku vääristanud inimeste vaimsusest ja kätetööst.

Lisainfot palverännutee kohta vaata palverand.ee.

Allikas: palverand.ee

Artikkel on koostatud PRIA toetatud Leaderi koostööprojekti "Elu kahe maailma piiril II" raames.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 16/11/2017 09:34:41