Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Hundid murdsid lambaid, karta on tapatöö jätku

Huntide murtud lambad Sõmerpalu vallas Sulbi kandis. Foto: erakogu

„Viis lammast on maha murtud, ühel oli kael verine ja üks jäi lonkama,” rääkis Väikeroosu talu peremees, Võrumaa talupidajate liidu juht Ivar Rosenberg lambakarjas tehtud tapatööst.

Rosenberg avastas pühapäeva hommikul, et karjamaal ööbinud 76pealises lambakarjas on käinud murdja. „Kolm lammast oli murtud karjamaal, kaks leidsime hiljem metsa alt, ilmselt olid nood hirmuga aiast välja hüpanud,” rääkis ta. Söödud oli kaht lammast, teised olid lihtsalt maha murtud.

Esmalt kahtlustas ta, et ehk on ettevõttele OÜ Tõusev Koit kuuluvaid lambaid murdnud mõni hulkuv koer – hunte pole Sulbi kandis ammu nähtud. Keskkonnaameti spetsialisti Martti Kirotaja kinnitusel oli väga suure tõenäosusega tegu siiski hundiga.

„Hunt murrab täpselt kõrist, koer püüab kintsust haarata, haukab tüki välja, pulstib lammast,” selgitas ta. „Teine asi, mis hundile viitab, on see, et ribide pealt on ka söödud.”

Ivar Rosenberg kardab, et hundid ründavad uuesti.

„Tuttavad Karula lambakasvatajad imestasid, et hunt lambaid nii vähe korraga võttis, sealkandis on ööga isegi 60 lammast huntide saagiks langenud,” ütles Rosenberg. „Kui emahunt poegi välja õpetab, siis pole murtud lammaste suur arv mingi ime. Ju segas miski hunte, et nad oma murdmistöö pooleli jätsid.”

Hunte on Kagu-Eestis pea igal pool

Valga maakonnas Karulas murdsid hundid lambaid eelmisel aastal, tänavu on võsavillemid suuremat pahandust teinud Laatre ja Puka vallas (maakonnas 10 juhtumit, kokku murtud 30 looma). 

Keskkonnaameti JAVE büroo jahinduse peaspetsialist Margo Tannik ütles, et Võru maakonnas on murdmisjuhtumeid üle maakonna (20 juhtumit, murtud 140 looma). „Võrumaal arvatakse olevat kolm karja (maakonna ida-, lõuna- ja lääneosas),” viitas ta jahimeeste hinnangutele.

Venemaa piiri lähistel, Luhamaa, Viitka ja Tsiistre ümbruses murdsid hundid rohkem kui kümnel korral. „Piirivalvurite käest kuulsin, et nad olid näinud, kuidas hundikari tuli Venemaalt üle piiri Eestisse,” rääkis Martti Kirotaja.

Kõige vähem on hundid kahju teinud Põlva maakonnas (kaks juhtumit, Valgjärve ja Mooste kandis, murtud kokku neli looma). Põlvamaal arvatakse jahimeeste hinnangul huntide karjad olevat maakonna kirde- ja kaguosas.

„Huntide täpset arvu on väga raske öelda, kuna suvel on neid väga raske loendada ja vaadelda,” nentis Margo Tannik. „Parema info arvukuse kohta saab peale lume tulekut, kui huntide jälgi on võimalik värskelt lumelt üle lugeda. Võrreldes eelneva aastaga on huntide tekitatud kahjud oluliselt vähenenud Põlvamaal ning suurenenud Võrumaal. Valgamaal on kahjustuste tase sarnane 2016 aastaga. Tõenäoliselt on ka huntide arvukus Põlvamaal väiksem ja Võrumaal suurem ning Valgamaal sarnane võrreldes eelneva aastaga.”

Kuidas hundid lambakarjast eemal hoida?

Otsest rahalist kahju sai OÜ Tõusev Koit lammaste mahamurdmise tõttu 500 euro ringis. „Lamba hind on umbes sada eurot,” rehkendas Ivar Rosenberg. „No see on meie kõige ilusam kari, kõik selle aasta uted, põhikarja loomadeks jäetud. Oli plaan, et igaüks neist oleks toonud viis aastat tallesid, nii et selle summa tuleks veel viiega korrutada ...” Kahjule lisaks tuleb maksta ka AS Vireenile murtud tallede utiliseerimise eest.

Pärast huntide külaskäiku hoiab Rosenberg lambaid (kokku 260 ringis) rohkem maanteeäärsetel karjamaadel. „Pole tahtnud neid lauta talvekorterisse viia, väljas on veel palju ilusat ädalat, mida süüa,” ütles ta. „Teen öösiti autoga mõne tiiru, vaatan, kas kõik on korras.”

Järgmiseks aastaks plaanib Ivar Rosenberg lambaaia hundikindlamaks ehitada. „1,5 meetrit peaks aed kõrge olema, vähemalt viis traati ... Päris kalliks läheb, mõtleme, mida täpselt siis ette võtame.”

Martti Kirotaja hindas, et alla 1,2meetrist aeda pole mõtet teha, samuti peaks aia sees olema elektrikarjus.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 19/10/2017 09:54:03

Lisa kommentaar