Küsitlus

Kes on väärt rohkem tunnustust?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
-1°
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-1°
Põlva
-2°
Otepää
-4°
Tartu
-2°
Antsla
-3°
Valga
-2°
Räpina
-1°
Tõrva
-2°

Lahkuvad vallaametnikud saavad priske hüvitise, rahvas nuriseb

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Rahvas nuriseb, et lahkuvad vallaametnikud saavad tavainimestest suuremaid hüvitisi.

Paljud vallavolikogud on oma viimase aja istungitel võtnud vastu otsuse, et kui pärast valdade ühinemist vallavalitsuse töötajad töö kaotavad, saavad nad tulenevalt tööstaažist hüvitiseks kas kolme või kuue kuu palga. Eriti just väiksemates valdades on see aga tekitanud palju pahameelt. 

LõunaLeht selgitas välja, et kõikides praegustes Võru maakonna valdades, välja arvatud Meremäel, saavad vallatöötajad valdade ühinemise tõttu töökohast koondamise korral kolme kuu palga suuruse hüvitise, kui nad on ametis olnud kaks kuni kaheksa aastat, või kuue kuu palga suuruse hüvitise, kui nad on vallavalitsuses tööl olnud rohkem kui kaheksa aastat. 

“Mille eest?” küsis ühe valla kodanik, kes äsja vallavalitsuse allasutusest koondati ja sai koondamishüvitiseks vaid ühe kuu palga. 

“Rahva raha niimoodi pilduda!” oli üks teine väikevalla kodanik vihane ja arvas, et suurem pahameel kasvab veel siis, kui laiem avalikkus vallas sellest uudisest teada saab. 

Vallavanemale ja volikogu esimehele aasta palk

See, et vallavanemad saavad hüvitiseks terve aasta palga, on laiemale avalikkusele teada. Seetõttu paljud neist uuesti vallavanemaks ka saada ei soovi, sest vastasel korral jääksid nad hüvitisest ilma. Ka vallavolikogude esimehed saavad hüvitiseks aasta palga, kuid enamikus valdades on vallavolikogu esimehe töötasu pigem sümboolne ehk ligi paarsada eurot kuus. 

Kõigi kolme tulevase Võrumaa valla, kui välja jätta Seto vald, praegused vallavolikogud on otsustanud, et kõikide nende valdade tulevikus vallaametist priiks pääsevad töötajad saavad n-ö tavaliste inimestega võrreldes suuremad hüvitised.

Tegu on iseenesest legaalse otsusega, sest vastava seadusemuudatuse võttis riigikogu vastu tänavu 14. juunil. Kui aga vallaametnik jätkab ühinenud vallas töötamist, siis ta hüvitist ei saa. Riik võimaldab nii suured hüvitised eesmärgiga, et vallad ei seisaks vastu haldusreformile.

Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna ütles, et tõepoolest on ka Rõuge volikogu hüvitiste määramise otsuse teinud ning see ettepanek sündis ühinemisläbirääkimiste juhtrühmas. Rõuge valda ühinevad Varstu, Mõniste, Haanja ja Misso vald (välja arvatud Misso Luhamaa nulga 16 küla, mis sel esmaspäeval Seto kongressil pidulikult Setomaale üle anti). 

“Ühinemispiirkonna valdade töötajad ja ametnikud on kahe aasta jooksul andnud eeskujuliku panuse ühinemise ettevalmistamisel ja kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel,” selgitas Saarna. “Et vääriliselt hinnata ametnike ja töötajate aastate jooksul antud panust valla arengusse, otsustas volikogu maksta koondamise korral hüvitisi seaduses lubatud määras. Hüvitised on kooskõlas kohaliku omavalitsuse seaduse ja avaliku teenistuse seadusega.”

Saarna sõnul saab tulevane Rõuge vald riigilt ühinemistoetust 1,5 miljonit eurot ning võimalikud koondamishüvitised makstakse välja just sealt. 

Misso vallavolikogu esimees Aigar Paas nentis, et viis valda tegid tõepoolest ühesuguse otsuse, nii ka Misso.

Juba enne kokku lepitud

Vastseliina vallavolikogu esimees Urmas Juhkam ütles, et ka Vastseliinas on selline otsus tehtud ning seda seetõttu, et uude Võru valda sundliidetavatena koos Orava vallaga otsustasid nad ühtlustada süsteemi. 

“See oli, ma arvan, Võru, Lasva ja Sõmerpalu vallal juba enne läbi räägitud,” sõnas ta. 

Ka Antsla ja Urvaste vallas, mis ühinevad, on ülaltoodud hüvitiseotsus tehtud. Antsla vallavolikogu esimehe Kurmet Müürsepa sõnul oli neil sel teemal suur vaidlus, kuid näiteks Antsla vallavalitsuses säilib ilmselt kõigil ametnikel töökoht, sest vähemalt nii on kirjas ühinemislepingus. 

Ainsana praegusest Võru maakonnast ei ole hüvitiseotsust teinud Meremäe vald, kes liitub sunniviisiliselt uueks Setomaa vallaks. 

“Me oleme natuke kadedad,” naljatas Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares. “Meil sellist raha pole ka.”

Põlvamaalt selgitas LõunaLeht välja, et nii Veriora, Mikitamäe, Laheda kui ka Räpina vald pole hüvitiste kohta mingit otsust teinud. 

“Kui uus volikogu tahab sellist otsust teha, saavad ka nemad teha,” sõnas Veriora vallavolikogu esimees Rein Raadla. “Mina olen sellel meelel, et hüvitist peaks saama niimoodi, nagu on sotsiaalsete garantiide all kirjas.”

“See on uue vallavolikogu rida,” lisas Mikitamäe vallavolikogu esimees Feliks Raudkett, kes samas leidis, et liiga suured hüvitised on muu kodanikkonna suhtes ebaõiglased. 

“Meil on ikka demokraatia, peame ikka teistest ka lugu ja oma inimestest,” sõnas ta. 

Raha vastu pole kellelgi midagi

Räpina vallavolikogu esimees Teet Helm lisas, et tema on ametis olnud vaid veidi üle kahe kuu ega osalenud ühinemisläbirääkimistel, kuid viimasel kahel vallavolikogu istungil ei ole hüvitised päevakorras olnud. 

Küll aga on Põlva, Mooste, Vastse-Kuuste ja Laheda vallaga liituva Ahja valla volikogu teinud hüvitise määramise otsuse. 

“Ühinemislepingus polnud kirjas, aga see tuli lisana,” sõnas Ahja vallavolikogu esimees Uuno Siitoja. “Ega raha vastu pole kellelgi kunagi midagi.” 

Samasse valda ühineva Laheda valla volikogu esimees Aare Kallas aga ütles, et nemad pole sellist otsust teinud, sest tööta jäävad inimesed saavad hüvitist vastavalt seadusele.

“Miks me peaks mingisuguse oma paberiga veel üle käima?” küsis Kallas. “Meie jääme ikka seaduse piiresse.”

Valgamaalt Karula vallast ütles sealse volikogu esimees Mart Vanags, et volikogu pole hüvitiste kohta mingit otsust teinud, küll on aga mingid kompensatsioonid kirjas ühinemislepingus. Karula vald liitub Valga linna ning Õru, Tõlliste ja Taheva vallaga. Ka Taheva vallavolikogu esimees Hille Tamman lausus, et eraldi otsust pole volikogu vastu võtnud, sest hüvitist saavad potentsiaalsed lahkujad vastavalt seadusele. 

“Miks on selleks vaja eraldi volikogu otsust?” küsis ta. 

Helme vald on ühinemas Tõrva, Hummuli ja Põdralaga. Helme vallavolikogu esimees Ave Visor ütles, et kuna teiste ühinevate valdade volikogud pole hüvitiseotsust teinud, ei ole seda teinud ka Helme. 

Otsuse teeb uus volikogu

“Otsustasime, et selle otsuse teeb uus volikogu, siis on kõigil hüvitised ühesugused,” kommenteeris Ave Visor. “Teeme ühtse otsuse, siis ei saa keegi kellelegi näpuga näidata. Me oleme tulevikus üks vald.”

Ta lisas, et teade hüvitiste määramise võimalikkusest jõudis nendeni rahandusministeeriumist alles päev enne viimast volikogu istungit septembri lõpus, kui poleks enam seda nagunii volikogu päevakorda saanud panna. 

Sangaste vald on ühinemas Otepää ja Pukaga. Sangaste vallavolikogu esimees Rando Undrus ütles, et kuna vallavalitsus jääb ka pärast valimisi tööle, siis ei ole neil olnud põhjust koondatavate ametnike hüvitise kohta otsust teha. 

“Minu jaoks on küsitav, kuidas saab uue volikogu eest otsuse ette ära teha,” nentis ta. “See on uue vallavolikogu otsustada, milline struktuur lõplikult jääb.”

Otepää vallavolikogu esimees Siim Kalda ütles, et hüvitised on fikseeritud ühinemislepingus lähtuvalt seaduse eesmärgist anda kindlust neile töötajatele, kelle töökoht ära kaob. Ta lisas, et tema vallavolikogu esimehena aasta palga suurust hüvitist, mis arvutatakse kahe aastapalga keskmise töötasu baasil, saada ei soovi, ent kui see talle ka määratakse, siis annetab ta selle raha lasteaiale. 

 

Repliik

Miks tubli jätkav ametnik jääb hüvitiseta?

Seoses valdade ühinemise ja mõnel puhul sundliitmisega on riik andnud lahkuvatele poliitikutele ja ametnikele võimaluse saada suuremaid hüvitisi, kui saavad tavainimesed, kes oma töökohast ilma jäävad. Kagu-Eestis tulevad paljud inimesed vaevu ots otsaga kokku, tuhandetel inimestel puudub ravikindlustus, paljud peavad rabama mitmel rindel, et kuidagigi oma lapsed üles kasvatada. 

Pole siis imestada, et n-ö tavainimestes tekitavad tuska vallaametnikud, kellel on uuest aastast võimalik saada lahkumishüvitiseks kuue kuu palk. Peale kolme või  kuue kuu hüvitise saavad nad toetust ka töötukassalt. 

Kõige grotesksem seis on aga vallavanematega. On juba tehtud arvutused, et nii aastapikkuse palga kui ka töötuskassast tulevaga saavad nad mõnusalt kaks aastat ära elada ilma mitte mitte midagi tegemata. Ilmselt seepärast paljud vallavanemad uuesti vallajuhiks saada ei soovigi, sest nad jääksid muidu ju tervest aastapalgast ilma. Siiski leidub ka vallavanemaid, kes ütlevad, et nad ei soovi jätkata puhtalt juba seepärast, et haldusreform nullib ära kogu nende seni tehtud töö. Aga igas vallas on ka tublisid väärt ametnikke, kelle jätkamist tulevaste valdade juhid soovivad. Miks nemad, kes ennastsalgavalt tööd jätkavad, nüüd „karistatud” saavad ja ühtegi lisasenti ei saa? Elina Allas

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 12/10/2017 09:43:52

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia