Seto kongress keskendus ühisele tulevikule Setomaa vallas

Seto kongressi saadikud uusi saadikute kogu liikmeid valimas. Foto: Annela Laaneots.

Setomaal Värskas peeti 9. oktoobril XII Seto kongressi, üle kolme aasta kokku tulnud saadikute kogu võttis seekord arutluse alla Setomaa tuleviku ühtses vallas. 

Seto kongressile kogunenud 64 saadikut valisid hääletades uue 13liikmelise Seto kongressi vanemate kogu, kuhu kuuluvad nüüd Aarne Leima, Raul Kudre, Aare Hõrn, Rein Järvelill, Annabel Huik, Vello Saar, Ahto Raudoja, Jane Vabarna, Ingrit Kala, Elvi Nassar, Igor Taro, Villu Lillmaa ja Rieka Hõrn. Uus vanemate kogu valis enda liikmete seast järgmiseks kolmeks aastaks uue peavanema, kelleks sai Aare Hõrn.

„Setomaa mastaabis oli tegemist ühe tähtsaima sündmusega, kuhu tuli kohale kogu Setomaa "koorekiht", kui nii võib öelda, aga ka lihtinimesi, külavanemaid jne,” rääkis Seto kongressi eelmine peavanem Urmet Itse, kes seekord enam vanemate kokku ei kandideerinud, sest soovis anda teistele võimaluse end teostada ja Setomaad arendada. „Eriti markantne on see, et tegemist on puhtalt vabatahtlikel alustel toimuva pikaajalise ajaloo ja järjepidevusega sündmusega. Esimesed kaks Seto kongressi olid enne teist ilmasõda, 1993 oli esimene peale sõda ja järjekorras kolmas. Peale seda on see kogu aeg järjepidevalt toiminud.”

Urmet Itse pidas kongressil ettekande Seto kongressi vanemate kogu tööst kongressidevahelisel ajal. Ta hindas, et eelmine vanemate kogu andis kõige kaalukama panuse programmi „Noored Setomaale” tegevuskava elluviimisse, ühtse Setomaa valla moodustamisele kaasaaitamisse ning seto keele ja pärimuskultuuri edendamise taganttõukamisse.

Seto kongress võttis lisaks uue vanemate kogu kinnitamisele vastu veel seitse otsust, mida vastvalitud vanemate kogu hakkab järgmise kolme aasta jooksul ellu viima.

Näiteks peab vanemate kogu tööd tegema selle nimel, et jätkuks programm „Noored Setomaale", arendama koostööd nii setode endi kui ka hõimurahvaste vahel, osalema aktiivselt uue Setomaa valla arengu- ja tegevuskava koostamisel ning hoolitsema selle eest, et arengukavas oleksid kajastatud seto keele ja kultuuri säilimine ja edendamine, loodus- ja elukeskkonna säilitamine ja arendamine, ajaloolisel Setomaal asuvate kõigi külade ja nende kogukondade kaasamine valla arendamisse.

Samuti tuleks vanemate kogul jätkata läbirääkimisi vabariigi valitsusega ning riigikogu kultuurikomisjoni ja Setomaa toetusrühmaga, et suurendada Setomaa kultuuriprogrammi ja Setomaa arenguprogrammi mahtu.

Ülesannete hulka kuulub veel võimaluste otsimine ajalooliselt Petserimaalt pärit ja Petserimaaga seotud inimeste piiriületuse lihtsustamiseks, paluda valitsusel tunnustada setosid põlisrahvana jm.

Seto kongress arutas seda, mis saab setodest pärast haldusreformi, kui muutuvad omavalitsus, maakonnapiirid ja seni tähtsat rolli etendanud Setomaa Valdade Liit. 

Urmet Itse ütles, et tegelikult võeti vastu ka üks väga oluline otsus, mis puudutas võimalikku SVL reorganiseerimist: „Setomaa valla, Seto Kongressi Vanemate Kogu ning Setomaa ja setode organisatsioonide koostöös reorganiseerida Setomaa Valdade Liit koostöö-arendusorganisatsiooniks, mille eesmärgid on Setomaa kui terviku pikema perspektiiviga arengute kavandamine ja elluviimine, Setomaal ja väljaspool olevate seto kogukondade ühendamine seto kultuuri hoidmisel ja Setomaa arendamisel; Koostöö korraldamine Setomaa ja seto kogukondade huvides mistahes organisatsioonide, asutuste ja institutsioonidega nii Setomaal kui väljaspool Setomaad.“

Kongressil olid kavas ettekanded setode olukorrast – rõõmudest ja muredest. Teiste hulgas astusid rahva ette Siberi Eesti Seltsi esindajad Veronika Kaup ja Olga Ivanova, kes esinesid puhtas seto keeles. 

„Nende ettekande lõpus ei kestis aplaus mitu minutit ja rahvas seisis püsti,” ütles Urmet Itse. „Vanemate Kogu nimel kinkisin neile sümboolselt ka seto mastilipu ja Setomaa vapi, et nad tunneksid ennast seal kaugel Setomaa osana ning neil oleks jätkuvalt võimalik me lippu kõrgel hoida.”

Siberi Eesti seltsi esindaja esines Vera Oinets (eesti keeles) ja Petseri setode esindajana Helju Majak. Ettekande pidasid Setomaa ülemsootska Piret Torm-Kriis, noorsootska Annabel Huik (noortega seotud rõõmudest ja muredest), Setomaa muuseumide esindaja Õie Sarv, vabaõhumuuseumi peavarahoidja Elvi Nassar (Tallinna setode tegemistest), Kesk-Eesti setode ühendaja Maria Noormets ja Põlva Seto Seltsi asutaja Maria Rahasepp.

Setomaa Valdade Liidu eestvedajad andsid ülevaate liidu tegemistest viimase kolme aasta jooksul, rääkisid setodevahelisest piiriülesest koostööst ja valdade liidu tulevikuarengutest. 

Välis- ja siseministeeriumi volitatud esindajana Andy Karjus rääkis setodele nii valusatest probleemidest nagu viisade vormistamisega seotud tagasilöögid, piiriületuse lihtsustamise küsimused ja sünnikoha märkimise probleem reisidokumendis. Ka Tartu rahuleping ei jäänud seekordki puutumata.

Lisaks toimus Seto kongressil aasta ema, isa, vanaema, vanaisa, ettevõtja ja ilusaima kodu tunnustamine. Aasta ema tiitli sai Katrin Satsi, aasta isa Toivo Kruusamäe, aasta vanaisa ja vanaemaon Vaino ja Kaja Linnus, aasta ettevõtja Mart Uibokand. Kõige ilusamaks koduks valiti Natalja Vabarna ja Jaan Oleski kodu Tonja külas Värska vallas.

Seto kongress on kord kolme aasta järel kogunev kõige laiapõhjalisem setode esinduskogu, kuhu saavad delegaate esitada kõik Setomaa külad ja organisatsioonid, samuti setode ühendused väljastpoolt Setomaad.

Esimene Seto kongress toimus 9. ja 10. oktoobril 1921. aastal Petseris. Seega peetakse Seto kongressi päeva ka Setomaa sünnipäevaks.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 12/10/2017 09:35:47